Austraalia rannajoone pikkus on 36 735km (Eesti mandriosa rannajoon 1242km, saarte rannajoon 2531km) ning kalapüügipiirkond on maailmas suuruselt kolmas, 8 448 250 km2 (1. USA, 2. Prantsusmaa). Kalandus on agraarsektoris kasumlikkuselt viiendal kohal $2 miljardi dollariga aastas (1. lambavill, 2. loomaliha, 3. vili, 4. piim).
Rannikuvetes elab ühtekokku ligikaudu 3000 liiki kalu ja sama suur hulk erinevaid selgrootuid ning molluskeid, kuid majanduslikku huvi pakuvad neist kuskil 10%. Looduslikest tingimustest põhjustatuna on Austraalia kalandus (commercial fisheries) väga erinev muudest maailma kalanduspiirkondadest, sest põhilise osa saagist moodustavad selgrootud ja molluskid (merivähid, krevetid, kammloomad, meriteod, austrid, krabid, kalmaarid, jt.). Mainitavas koguses püütakse vaid tuunikala.
Lääne-Austraalia kalanduse puhul tuleb peatuda Leeuwin`i hoovusel. Tegemist troopilise hoovusega, mis kannab sooja troopilist vett mööda Lääne-Austraalia rannikut lõunasuunas. Leeuwin`i hoovus erineb teistest lõunapoolkera mandrite idakaldal kulgevatest hoovustest Vaikses ja Atlandi ookeanis (Bengali hoovus, Humboldti hoovus), mis kannavad jahedamat vett põhjasuunas ja on seotud upwellinguga. Upwellingu puhul tõuseb toitainete rikas jahe põhjalähedane vesi mandrišelfil ning head toitumistingimused meelitavad sinna suuri kalaparvesid. Aga Austraalia rannikul upwelling puudub ning soe troopiline vesi meeldiv elukeskkond selgrootutele ja molluskitele.
