Eelmine nädalavahetus
läks enamus Euroopast, kaasa arvatud Norra, üle talveajale. Juba enne
talveajale üleminekut vallutas Røvær-i saare kuri sügistalvine ilm. Tugev tuul,
tugev vihm, väga tugev tuul, väga tugev vihm, maru tugev tuul, maru tugev vihm.
Samas ei ole sellises ilmastikus Läänemere kaldal üleskasvanule midagi eriskummalist.
Peale hommikust kohvijoomist majast välja tuule ja vihma astudes on kolleeg
Ivar mulle paaril korral pihtinud, et käes on raskeim aeg aastast,millest ma
saan aru ilma sõnadeta. Samas käis Ivar-i mõte talle oma Uus-Meremaa
lõhekasvatamisest rääkides koheselt sama rada pidi mis minulgi, et küll oleks
tore veeta põhjapooluse pime ja külm aastaaeg lõunapooluse päikeses ja
soojuses. Pea kuu aega saarel olles tuleb nentida, et ei ole ma nn.
„koduuksest“ vabal ajal kaugemale saanudki, sest ega saarel olev surnuaed ja
puhta vee reservuaar ole lainejänesed, mis praegusel aastaajal sageli üle
lõhesumpade vuhisevad. Kuuldes, mida tõi eelmise nädala väga kuri ilm kaasa
mujal Vestland-is, tuleb nentida, et see kaljunukike mere kaldal on päris
turvaline paik elamiseks.
Mandriosas põhjustasid paduvihmad üleujutusi, mis
hävitasid majasid, sildu ning teid. Meil oli märgatavaim merevee taseme tõus, aga kai-ga päris triiki mitte
ning rekordilisest tasemest jäi veel tubli 1,5 meetrit puudu.
Esimeste lõhede
saabudes minu külmkappi kestis lõhekala paast kuni ühel päeval seirevõrku
kontrollides leidsin sealt enda jaoks uue kala. Tegemist oli tursklased
(Gadidae)sugukonda kuuluva pollak-iga. Pollak ehk euroopa
süsikas (Pollachius pollachius) on kalaliik tursaliste (Gadiformes)
seltsi tursklaste (Cadidae) sugukonna süsikate (Pollachius)
perekonnast. Eesti rannikuvetest on teada vaid ühe isendi (75 cm, 4,2 kg)
tabamine, kes jäi 18. 05.1962 Väinameres Seanina (Muhu) lähedal kalurite võrku.
Enne lõhede juurde jõudmist veetsin ma ju aega talvel ning varasuvel
Põhja-Norras Finnmark-is Barentsi meres tursaliste seltsis. Võrkude ja
õngeliinidega püüdsime atlandi turska (Gadus morhua morhua), kiltturska (Melanogrammus
aeglefinus), Saida ehk põhjaatlandi
süsikas (Pollachius virens). Sarnaselt tursale pakkus samaväärset
või enamgi maitseelamuse pollak-i maks. Kes on pidanud lapsena kohustuslikus
korras neelama kalamaksaõli, siis neil vast tekib psühholoogiline tõrge seda
maitseelamust korrata. Pollak-i liha iseenesest on ülimalt habras.
Valmistamisel kipub ülimalt kergesti lagunema. Väiksemate lõhedega asustatud
sumpade juures asuvast tihedasilmalisemast võrgust õnnestus kätte saada
värskeid makrelle (Makrell
ehk harilik makrell ehk Atlandi makrell ehk skumbria (Scomber scombrus), mille ma ära fileerisin ning
paneerisin. Suitsutatult meeldib mulle makrell enam. Suitsuskumbria nimetusega
on seda Eesti poelettidelgi saada.
Viinakuu lõppemine ja
movembri saabumine toob lähemale minu esimese palgapäeva lõhekarjusena. Selleks
suundusin linna pangakontot avama. Pangakontosid olen avanud ennegi ning
valikud erinevate pankade vahel on langenud väga erinevatel põhjustel. Enne
saarele tööle tulemist veetsin kaks ööd Haugesund-is diivani peal. Minu
võõrustaja Miriam oli käinud ülikoolis Austraalias, NSW osariigis Newcastle-is,
mistõttu ei olnud meil raske ühisosa leidmiseks – good aussie memories.
Tänaseks on Miriam ammu tagasi oma sünnilinnas Haugesund-is ning töötab
kohalikus Nordea pangafiliaalis. Seetõttu ei olnud mul vaja pikalt kaaluda,
millise pangakontori poole liinilaeva randudes sammud seada. Siinne Nordea pangakontor
on võrdlemisi väike ning sisenedes tervitas Miriam mind isikliku embusega.
Kõigepealt pidin täitma „rahapesu“ teemalise ankeedi, a la milleks mul
pangakontot vaja, kas plaanin teha rahvusvahelisi ülekandeid kellele ja
milleks, USA-ga seotud küsimused, kas isiklikke sidemeid panga personaliga.
Pole Eestis ammu enam pidanud pangakontot avama. Võibolla peab ka Eestis peale
eurotsooni ja NATO-ga ühinemist pangakontoris kontot avades kõigepealt ära
põhjendama, miks te soovite pangakontot avada. Järgmine veidrus ei tulnud mulle
enam üllatusena, sest olin sellega juba enne kokku puutunud. Eestis juba
pikemat aega puudub kohustusliku sissekirjutuse nõue ning aadressi omamata ei
jää miskit olulist tegemata.
Samas nt. Austraalias, Kanadas ja ka Norras jääb
maksukohuslase number ja ka pangakaart saamata, kui sul ei ole postiaadressi.
Selle asemel, et minna pangakontorisse ja seal dokumenti esitades saada kätte
pangakaart koos turvaümbrikus pin-koodiga, saadetakse see mulle postiga saarele
postkasti. Väikesaarele omaselt asuvad postkapid saare kaupluses ning on
lukustamata. Ja internetipanga kasutajaks vormistatakse mind alles siis, kui ma
olen edukalt läbinud politseis ja maksuametis isikukoodi taotlemise protsessi.
