Kalapüük Saaremaa moodi

Teispoole maakera on jäänud Austraalia oma lobsterite ja krevettidega - aeg asuda toimetama taaskord Liivi lahe Suures Katlas. Üle hulga aja käisin mina eelmine nädal siis Leetse rahus võrguräimele. Mis kala see võrguräim on?
Räim on Atlandi ookeani heeringa Läänemere alamliik, mis on tegelikult kaksikliik, ta koosneb kevad- ja sügiskuduräimest. Eesti vetes on neli kevad- ja kolm sügiskuduräime populatsiooni, kellel on erinevad morfoloogilised tunnused, küpsemistsükkel, kudemisaeg-ja koht, täiendi dünaamika ja kasvukiirus (Ojaveer, 2003). Sügisräim erineb kevadräimest oluliselt keha proportsioonide poolest, kevadräime isendite põhimassil on keha kiiljas, sügisräime isendite enamikul on keha kuju lähedasem käävjale. Kevadkuduräim koeb ranniku lähedal olevatel aladel, sügisräim rannast eemal olevatel madalatel aladel. Samas Läänemerel domineerib praegusel ajal kevadkuduräim , mistõttu paljude jaoks tuleb vast uudisena, et olemas üldse erinevat räime Läänemeres. Aga tõesti, kui kevadel püütakse rannikule kudematulevat räime seisevnootadega põhiliselt, siis sügisel kõrgema veetemperatuuriga rannikust eemale jäävatele madalatele aladele (e. rahudele) kudema saabuvat räime võrkudega. Siit siis ka põhjus, miks rahvakeeli Saaremaal sügiskuduräime võrguräimeks nimetatakse. Võrguräim on samas suur delikatess, pika suvega on räim muutunud hästi rasvaseks ning ikka ja jälle on talveks suured panged seda hõbedat täis soolatud.

Pildiküsimus

Mis puuviljaga on tegemist?

Vandersellil on õigus, tegemist on durianiga. Kagu-Aasias peetakse teda puuviljade kuningaks ja ta on äratuntav oma suuruse, siili meenutava kesta ning väga tugeva lõhna poolest. Duriani viljad kasvavad kuni 30cm pikkuseks ning kaaluvad 1-4 kg ja tema viljaliha on enamjaolt kollane. Kuid duriani söömist võib mõnes mõttes võrrelda Rootsi Surströmmingu söömisega. Duriani vilja poolt eritatav lõhn tundub paljudele ebameeldiv ning spetsiifiline ta tõesti on, aga samas on ka paljusid, kes lausa jumaldavad duriani maitset. Spetsiifiline duriani lõhn hõljub ümbruskonnas ilma et kest oleks vigastatud või avatud, seetõttu on Singapuris ka teatud kohti, kuhu ei tohi vastava puuviljaga siseneda (hotellid, ühistransport, kuigi üsna sageli võis antud lõhnaga linna metroos kokku puutuda)

Head aega, Austraalia!

Seekord on aeg öelda nägemist, õigemini kohtumiseni!

Peaaegu done

Aitäh kõigile heade sünnipäevasoovide eest!

Peale sünnipäeva sai maha käidud 58 km Jatbula matkarada.

Erinevalt eelmisest aastast kui sünnipäev m66dus karuperses Altais s6itsime sel aastal veronni ja londoga Katherine gorges systadega ning 6htul v6tsime kohalikus kantriklubis paarid kohalikud 6lled, mis on siin pea poole odavam kui läänes.

Kui ise sai matk läbitud kadudeta, siis liikurtarakan peale matka enam ei käivitunud.

Nüüd jäänud veel napp 300 km darwinisse, aga saavad need rasked olema.
Aga täna nüüd Jaansonile ning Endresonile p6ialt hoidma. Minu suur soov oleks et finisisirgel seljataksid nad Austraalia kahepaadi ja tuleksid olympiav6itjateks. Kyll oleks siis hea siin Austraalias Eesti lipuga laiata. Aga olgem ausad - medal oleks ju supersaavutus selles raskes konkurentsis.

Raputame väheke hapukurgi hooaega

Tõeliselt pöörased tuuled puhuvad siin pärlipüüdjate troopilises paradiisis Broomis, eks vaadake ise.

Ühesõnaga armas Ann on t2nasest Kailis Pearlsi p2rlite pesija, kui ta just ei suuda haarata endale k66gikata p6lle laeva k66gis.
Mida k6ike Austraalia ei suuda pakkuda? Peale p2evi ja p2evi korallrahul ringi snorgeldamist ja sukeldumist tuli aeg, kus tuli linnake Exmouth j2tta seljataha ning suunduda j2lle edasi. Open Water Diver Course systis verre suure hulga emotsiooni ning tahet tegeleda sukeldumisega ja l2bida ka Advanced Diver course, mis on palju enam fun-fun, kuid kuna Exmouthis sukeldumise osas ei ole enam kaugeltki k6rghooaeg, siis tundus kursuse v6imalik l2bimine liialt kahtlane ettev6tmine mida oodata. Ootas meid Pilbara, West Austraalia majanduse mootor rauamaagi kaevanduste n2ol, ning Karijini rahvuspark. Seni olin ma Austraalias viibinud t6esti max. 50-60 kilomeetri kaugusel ookeanist, aga Karijinisse j6udmiseks kulgesime lausa 500 kilomeetrit sisemaa poole. T2itsa korralik k6mpimine m66da matkarada ootas meid t6us WA k6rguselt teise tipu Mt. Bruce-i otsa 1235m, samas oli ringiuitamine ning suplemine erinevates kanjonites uskumatult lahe tegevus. T6elised labyryndid need seal.

Elukene Austraalias muudkui kulgeb ja kulgeb ning ei pane t2helegi kuidas ta kulgeb kuni 2kki 19. august t6usen Darwinist k6rgele 6hku, veedan p2eva Singapuris ning 21. augustil maandun keskp2eval Kopenhaageni lennukiga Eesti pealinnas Tallinnas. Welcome to Estonia!

Elukooli valikkursus "Australian fish and fisheries", III loeng

III loeng

Merivähi korvi (lobster pot) välja vintsimineOma loengukursuse esimeses loengus tutvusime crayfishi pot-i ehitusega ning selle söötmisega ja teises loengus crayfishi pot-i pyygile asetamisega.
Seekordne loeng käsitleb lobsteri potide välja vintsimist. Varahommikul, sageli prozektorituledes, suunduvad lobsterilaevad vastu uuele püügipäevale, mis saab alguse potide väljavintsimisega. Tänu GPS-systeemile on skipperil lihtne leida ülesse püügileasetatud pot-e ning tragi abil hiivab tekimeeskond pot-i k6ie pardale. 50 kilose pot-i koos saagiga kerib merep6hjast ylesse vints

Joonis 1. Vints

(joonis 1), millele köis tuleb asetada. Keeruliseks teeb olukorra, kui pot on kuidagi kinni kusagil rahnu taga. Sel juhul tuleb olla väga ettevaatlik, sest suurel kiirusel taolist pot-i vintsides v6ib kergesti k6ie puruks t6mmata, mis t2hendab pyygivahendist ilma jäämist. Juhul kui pyygikorv merep6hjas kinni, siis pyytakse seda vintsida erinevatest suundadest. Olenevalt köie pikkusest kulub siis vintsil

Joonis 2.

korvi üleskerimiseks 5-30 sekundit. Ülesvintsitud püügikorv hiivatakse laeva pardale kalluri (tipper) abil (Joonis 2). Too mehhanism sõna otseses mõttes

Joonis 3.

kallutab pot-i laeva umbreelingult laeva tekile. Peale seda avatakse korvi uks ning tühjendatakse saagist, uuendatakse söödakorvides olev sööt ning seejärel virnastatakse korv laeva ahtrisse, ootamaks järjekordset püügileasetamist (Joonis 3).