reede, 27. juuni 2008

Elukooli valikkursus "Australian fish and fisheries", II loeng - Merivähi püügikorvi (lobster pot) püügile asetamine (setting)

Oma loengukursuse esimeses loengus tutvusime merivähi püügikorvi ehitusega ning selle söötmisega, mis on vajalik enne püügile asetamist. Seekordses loengus käsitleme püügikorvide püügile asetamist. Lobsterid elavad korallriffidel, kus erinevates merepõhjas asuvates lõhedes asuvad nende urud. Öösel söendavad nad tulla välja oma urgudest, et otsida endale söögiks tigusid, merekarpe, krabisid, merisiilikuid, jne...
Kapten tööhoos leidmaks kajaloodi abil sobilikku paika lobsterikorvile

Meelitamaks lobstereid püügivahendisse tuleb need asetada ööseks püügile võimalikult lähedale nende urgudele. Söödakorvidesse asetatud sööt meelitab vähke korvi. Parimate püügikohtade otsimine on suur teadus ning igal laevajuhil-skipperil on aja jooksul kujunenud välja mõned oma lemmikkohad, aga peamine info saadakse kajaloodilt, mis näitab skipperile pidevalt merepõhja struktuuri. Kajaloodi ekraanilt on vaja välja lugeda, kus asuvad lõhed ning võimalikud lobsterite peidupaigad.
Kui skipper on leidnud sobiliku paiga, kuhu asetada korv püügile, annab ta sellest signaaliga märku.
Tekimeeskond ootamas signaali lobsterikorvi merre heitmiseks
Tekimeeskond ootab signaali pardale asetatud lobsterikorviga ning signaali kõlades tõukab lobsterikorvi üle parda, mis siis üsna kiirelt põhja vajub. Leidmaks hommikul merre asetatud püügikorve salvestab skipper iga korvi asukohakoordinaadid GPS seadme abil arvutisse. Arvutis on skipperil erinevate kaardikihtidena kogu püügihooaja andmed, sest tavaliselt samasse paika korvi igal öösel ei asetata.
Saamaks püügile asetatud korvi hommikul kätte on korvi külge seotud köis ning köie teises otsas ujukid (floats), et merepinnalt köit üles leida. Köis on samuti ujuvast materjalist, sest suure tormiga võib köis katkeda ning ujukid haihtuda või satuvad ujukid mõne teise laeva vinti ning haihtuvad. Vastavalt veesügavusele on köie pikkused. Püütakse lobstereid vahemikust 5-80 meetrit. Sügavamal lähemal mandrišelfile töötavad suuremad laevad ning madalamas väiksemad laevad.

4 kommentaari:

Murks ütles ...

JAH :)

Murks ütles ...

Aga kas kala võib puu otsa ronida?

Meeli ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Meeli ütles ...

Seoses lendavate kaladega tuli meelde, et tuulehaugki on võimeline lendama!
Kui ei usu siis piilu siia:O>
http://www.ekstreem.ee/kaidojatarmo/
1994_haapsalu-vormsi-hobulaid.htm
Üks vahva lugu kahe eesti näitleja noorpõlveseiklusest merel :)