Keskkonna- ja looduskaitsest Austraalias kõrvalseisja pilgu läbi

Pikalt olen plaaninud kirjutada teemal „keskkonnakaitse“, millega enne siiatulekut päevast-päeva sai tegeletud ja selle valdkonna inimestega kokku puututud. Nüüd olen viibinud kolm kuud Austraalias enamasti merivähipüügiga tegelevate inimeste hulgas ja ammutanud keskkonnaalast informatsiooni läbi telekapurgi ning ajalehtede.

Kasvuhoonegaasid

Nagu kogu maailmas on keskkonnaalane teema nr.1 „kasvuhoonegaaside emissioon ja selle vähendamine“. Pikka aega oli Austraalia Ameerika Ühendriikide suurim liitlane Kyoto leppega mitteühinejate ringis, kuid viimasel Bali kohtumisel (või isegi enne) Austraalia ühines samuti Kyoto leppega. Üks võimalikest tagamaadest on see, et peale viimaseid valimisi tuli võimule Kevin Rudd-i leiboristlik valitsus, mis tõukas võimult pikka aega valitsenud liberaalid. CO₂-e üks suuremaid emiteerijaid on transport ja selles vallas kopeerib Austraalia suures osas USA-d (mitte et ma USA-s oleksin ise käinud). Keskmine auto on mingi maastur või siis nii 3.5 liitrine Holden või Ford Falcon. Austraalia oma autotootja Holdeni omanik on General Motors. Aga nagu oma blogis Ann juba kirjutas on kiirelt kasvavate naftahindade valguses rahvas hullumas. Kallinevate kütusehindadega käib neil üle jõu joota oma bensiini-diisliõgijaid ning süüdi on valitsus, kes on loll ja paha, et ajab kütuse hinda üles. Austraalia valitsus on jõuliselt astunud arendama nn. "rohelise auto" e. hübriidauto teemat. Jaapani autotootja Toyoto-ga sõlmiti 35 miljoni $ leping ökonoomse Toyota Camry tootmiseks Toyota Austraalia tehases ning valitsus loodab sellest siis majanduse uut ekspordiartiklit. Ühistranspordiga siin laialipillutud Lääne-Austraalias tõesti maapiirkondi ei kata, aga tõusvad kütusehinnad on Perthis linnalähirongid surunud rahvast tõesti täis. Hommikuti ei ole enam kohta vaksali parklates autodele ega istekohti rongides. Käivad diskussioonid lubada enne seitset tööle suundujaid tasuta rongiga sõita, et hajutada tipptundi. Samas on kasvavate naftahindade osas muret hakanud tundma ka naftaseigid Saudi Araabias, sest naftast sõltuv muu maailm (alates hispaania kaluritest kuni austraalia rullnokkadeni) on kurjaks aetud ning teadlased ja teised nupuga mehikesed on tõesti hakanud intensiivselt otsima alternatiive naftale.

Kas on võimalik energiat kokku hoida?

Selles mõttes on WA-s hetkel käimas unikaalne eksperiment. Seoses gaasijaama plahvatusega Varanuse saarel kaotas WA kolmandiku oma gaasitarnetest. Kohalik valitsus algatas kampaania „Save energy, save jobs“, sest kodumajapidamiste gaasivajadus rahuldatakse hoolimata olukorrast ning gaasist jäetakse ilma suurtarbijad e. tööstused, kes energia puudumise tõttu ütlevad üles töölepinguid oma töötajatega. Perthi suured pilvelõhkujad ei sära enam hilisel õhtul kui jõulukuused, supermarketite lihalettidel on välja lülitatud ekstra valgustus, kiirtoitlustuskohad kasutavad toidu soojaks hoidmiseks enam soojaakumulaatoreid, Geraldtoni linnaujulas krutiti basseinitemperatuur paar kraadi madalamaks, jne. Rahvas vajab muutusteks mingeid revolutsioone, et enda igapäeva harjumustest (ka halbadest) vabaneda. Siinsed esmased näitajad viitavad tõesti sellele, et kui tavaliselt talve saabudes energia tarbimine WA suureneb, siis sel aastal on tarbimine vähenenud. Samas kalandussektoris ei ole energia tarbimine mitte vähenenud vaid suurenenud.

Tarbimine

Tarbimise all peame silmas enamjaolt poodlemist ja see siin on tõesti haige. Viljeletakse nädalas korra poes käimist. Okei, kärutab ta oma bensiinihobusega korra kuhugi supermarketisse, kuid samas omab ta kodus arvatavasti hiigelsuurt külmkappide armaadat, mis seda kokkuostetud toidulasu püüab hoida mitte riknemast. Ja juba igivana teema: kilekotid. Siinsetes supermarketites pakivad müüjad usinalt kohe su ostud kilekottidesse. Ütleme et ostad nt. 8 päris suurt asja, siis võid kindel olla, et ta pakib sul need vähemalt kahte kui mitte kolme kilekotti. Samas on tõesti poes saadaval „shopping bag-id“ ning kohati lagunevad kilekotid, kuid inimene on mugav ja ikka ujub enamus marketist välja suure hulga kilekottidega. Keskkonnakaitse vallas on Austraalias veduriks Lõuna-Austraalia (SA) osariik. Hetkel see ainus osariik, kus makstakse joogitaara eest pandiraha 5c ning seal kaalutakse hetkel tõsiselt nn. kilekotimaksu kehtestamist.

Looduskaitse

Looduskaitsega ei ole jõudnud veel palju kokku puutuda, kuid kui vaadata Austraalia kaarti, siis leiab siit palju looduskaitsealasid. Televiisoris kaunis naishääl pidevalt teadvustab, et kuna liigid on ohus, siis on valitsus sunnitud looma uusi looduskaitsealasid. Osariigi valitsus Perth-is kasutab tõesti päris palju meediat oma sõnumite levitamiseks. Jaapani "teadusliku" vaalapüügi keelustamise juhtohjad on Austraalia käes, mille valitsuselt ootab rahvas jõulist suhtumist. Tänavapildis juhtub aeg-ajalt nägema inimesi T-särkidega „No whaleing“ ja kohalikud keskkonnaaktivistid korraldavad väljaastumisi Jaapani vaalapüüdajate vastu. IWC (vaalapüügikomisjon) praegusel hetkel pidamas taas oma kohtumist.