Elukooli valikkursus "Australian fish and fisheries", II loeng - Merivähi püügikorvi (lobster pot) püügile asetamine (setting)

Oma loengukursuse esimeses loengus tutvusime merivähi püügikorvi ehitusega ning selle söötmisega, mis on vajalik enne püügile asetamist. Seekordses loengus käsitleme püügikorvide püügile asetamist. Lobsterid elavad korallriffidel, kus erinevates merepõhjas asuvates lõhedes asuvad nende urud. Öösel söendavad nad tulla välja oma urgudest, et otsida endale söögiks tigusid, merekarpe, krabisid, merisiilikuid, jne...

Kapten tööhoos leidmaks kajaloodi abil sobilikku paika lobsterikorvile

Meelitamaks lobstereid püügivahendisse tuleb need asetada ööseks püügile võimalikult lähedale nende urgudele. Söödakorvidesse asetatud sööt meelitab vähke korvi. Parimate püügikohtade otsimine on suur teadus ning igal laevajuhil-skipperil on aja jooksul kujunenud välja mõned oma lemmikkohad, aga peamine info saadakse kajaloodilt, mis näitab skipperile pidevalt merepõhja struktuuri. Kajaloodi ekraanilt on vaja välja lugeda, kus asuvad lõhed ning võimalikud lobsterite peidupaigad.

Kui skipper on leidnud sobiliku paiga, kuhu asetada korv püügile, annab ta sellest signaaliga märku.

Tekimeeskond ootamas signaali lobsterikorvi merre heitmiseks

Tekimeeskond ootab signaali pardale asetatud lobsterikorviga ning signaali kõlades tõukab lobsterikorvi üle parda, mis siis üsna kiirelt põhja vajub. Leidmaks hommikul merre asetatud püügikorve salvestab skipper iga korvi asukohakoordinaadid GPS seadme abil arvutisse. Arvutis on skipperil erinevate kaardikihtidena kogu püügihooaja andmed, sest tavaliselt samasse paika korvi igal öösel ei asetata.

Saamaks püügile asetatud korvi hommikul kätte on korvi külge seotud köis ning köie teises otsas ujukid (floats), et merepinnalt köit üles leida. Köis on samuti ujuvast materjalist, sest suure tormiga võib köis katkeda ning ujukid haihtuda või satuvad ujukid mõne teise laeva vinti ning haihtuvad. Vastavalt veesügavusele on köie pikkused. Püütakse lobstereid vahemikust 5-80 meetrit. Sügavamal lähemal mandrišelfile töötavad suuremad laevad ning madalamas väiksemad laevad.

Keskkonna- ja looduskaitsest Austraalias kõrvalseisja pilgu läbi

Pikalt olen plaaninud kirjutada teemal „keskkonnakaitse“, millega enne siiatulekut päevast-päeva sai tegeletud ja selle valdkonna inimestega kokku puututud. Nüüd olen viibinud kolm kuud Austraalias enamasti merivähipüügiga tegelevate inimeste hulgas ja ammutanud keskkonnaalast informatsiooni läbi telekapurgi ning ajalehtede.

Kasvuhoonegaasid

Nagu kogu maailmas on keskkonnaalane teema nr.1 „kasvuhoonegaaside emissioon ja selle vähendamine“. Pikka aega oli Austraalia Ameerika Ühendriikide suurim liitlane Kyoto leppega mitteühinejate ringis, kuid viimasel Bali kohtumisel (või isegi enne) Austraalia ühines samuti Kyoto leppega. Üks võimalikest tagamaadest on see, et peale viimaseid valimisi tuli võimule Kevin Rudd-i leiboristlik valitsus, mis tõukas võimult pikka aega valitsenud liberaalid. CO₂-e üks suuremaid emiteerijaid on transport ja selles vallas kopeerib Austraalia suures osas USA-d (mitte et ma USA-s oleksin ise käinud). Keskmine auto on mingi maastur või siis nii 3.5 liitrine Holden või Ford Falcon. Austraalia oma autotootja Holdeni omanik on General Motors. Aga nagu oma blogis Ann juba kirjutas on kiirelt kasvavate naftahindade valguses rahvas hullumas. Kallinevate kütusehindadega käib neil üle jõu joota oma bensiini-diisliõgijaid ning süüdi on valitsus, kes on loll ja paha, et ajab kütuse hinda üles. Austraalia valitsus on jõuliselt astunud arendama nn. "rohelise auto" e. hübriidauto teemat. Jaapani autotootja Toyoto-ga sõlmiti 35 miljoni $ leping ökonoomse Toyota Camry tootmiseks Toyota Austraalia tehases ning valitsus loodab sellest siis majanduse uut ekspordiartiklit. Ühistranspordiga siin laialipillutud Lääne-Austraalias tõesti maapiirkondi ei kata, aga tõusvad kütusehinnad on Perthis linnalähirongid surunud rahvast tõesti täis. Hommikuti ei ole enam kohta vaksali parklates autodele ega istekohti rongides. Käivad diskussioonid lubada enne seitset tööle suundujaid tasuta rongiga sõita, et hajutada tipptundi. Samas on kasvavate naftahindade osas muret hakanud tundma ka naftaseigid Saudi Araabias, sest naftast sõltuv muu maailm (alates hispaania kaluritest kuni austraalia rullnokkadeni) on kurjaks aetud ning teadlased ja teised nupuga mehikesed on tõesti hakanud intensiivselt otsima alternatiive naftale.

Kas on võimalik energiat kokku hoida?

Selles mõttes on WA-s hetkel käimas unikaalne eksperiment. Seoses gaasijaama plahvatusega Varanuse saarel kaotas WA kolmandiku oma gaasitarnetest. Kohalik valitsus algatas kampaania „Save energy, save jobs“, sest kodumajapidamiste gaasivajadus rahuldatakse hoolimata olukorrast ning gaasist jäetakse ilma suurtarbijad e. tööstused, kes energia puudumise tõttu ütlevad üles töölepinguid oma töötajatega. Perthi suured pilvelõhkujad ei sära enam hilisel õhtul kui jõulukuused, supermarketite lihalettidel on välja lülitatud ekstra valgustus, kiirtoitlustuskohad kasutavad toidu soojaks hoidmiseks enam soojaakumulaatoreid, Geraldtoni linnaujulas krutiti basseinitemperatuur paar kraadi madalamaks, jne. Rahvas vajab muutusteks mingeid revolutsioone, et enda igapäeva harjumustest (ka halbadest) vabaneda. Siinsed esmased näitajad viitavad tõesti sellele, et kui tavaliselt talve saabudes energia tarbimine WA suureneb, siis sel aastal on tarbimine vähenenud. Samas kalandussektoris ei ole energia tarbimine mitte vähenenud vaid suurenenud.

Tarbimine

Tarbimise all peame silmas enamjaolt poodlemist ja see siin on tõesti haige. Viljeletakse nädalas korra poes käimist. Okei, kärutab ta oma bensiinihobusega korra kuhugi supermarketisse, kuid samas omab ta kodus arvatavasti hiigelsuurt külmkappide armaadat, mis seda kokkuostetud toidulasu püüab hoida mitte riknemast. Ja juba igivana teema: kilekotid. Siinsetes supermarketites pakivad müüjad usinalt kohe su ostud kilekottidesse. Ütleme et ostad nt. 8 päris suurt asja, siis võid kindel olla, et ta pakib sul need vähemalt kahte kui mitte kolme kilekotti. Samas on tõesti poes saadaval „shopping bag-id“ ning kohati lagunevad kilekotid, kuid inimene on mugav ja ikka ujub enamus marketist välja suure hulga kilekottidega. Keskkonnakaitse vallas on Austraalias veduriks Lõuna-Austraalia (SA) osariik. Hetkel see ainus osariik, kus makstakse joogitaara eest pandiraha 5c ning seal kaalutakse hetkel tõsiselt nn. kilekotimaksu kehtestamist.

Looduskaitse

Looduskaitsega ei ole jõudnud veel palju kokku puutuda, kuid kui vaadata Austraalia kaarti, siis leiab siit palju looduskaitsealasid. Televiisoris kaunis naishääl pidevalt teadvustab, et kuna liigid on ohus, siis on valitsus sunnitud looma uusi looduskaitsealasid. Osariigi valitsus Perth-is kasutab tõesti päris palju meediat oma sõnumite levitamiseks. Jaapani "teadusliku" vaalapüügi keelustamise juhtohjad on Austraalia käes, mille valitsuselt ootab rahvas jõulist suhtumist. Tänavapildis juhtub aeg-ajalt nägema inimesi T-särkidega „No whaleing“ ja kohalikud keskkonnaaktivistid korraldavad väljaastumisi Jaapani vaalapüüdajate vastu. IWC (vaalapüügikomisjon) praegusel hetkel pidamas taas oma kohtumist.

Kaotatud töömoraal

Peale öist jalgpallivaatamist, mis minu arvates lõppes Saksamaa teenimatu võiduga, kulgesin hommikul taas sadamasse. Ees oli siis ootamas võib-olla viimane tööpäev laeva kallal. Juba üle nädala oleme laeva kallal töötanud ja palka selle töö eest enam loota ei ole, sest meie palk kujuneb otseselt saagist (share of the catch). Uskudes, et on jäänud veel vaid pisut nokitsemist laeva kallal võtsin ma ikka väga pika hambaga vastu tõdemuse, et on vaja hakata laeva trümmi küürima. Uuuh, aju hakkas törkuma ning töömoraal lihtsalt haihtus! Olen sama tundnud vähemalt korra, kui Iirimaal õunu korjasime ning peale väikeste puudega õunapuusalus korjamise lõpetamist ühel vihmasel hommikul alustasime õunte korjamist suurtelt puudelt redelitega. Tükk aega heitsin pilku ühelt õunalt teisele ning kirusin taevast sadavat vihma ja kogu seda korilust. Küllap oleks ma ka krevetilaeval jäänud mingi hetk krevette tülpinud pilguga vahtima, aga seal oli niivõrd jäme ora perses, et polnud selleks lihtsalt võimalust. Töömoraali kaotamist võib võrrelda auto käivitamist tühja akuga, mootor võib olla tipp-topp korras, aga tööle ei lähe. Eks see trümmi küürimine tüütu ole, aga kõigega saab hakkama, aga minu vastumeelsust toitis eelkõige see, et mina ,kes oli pardal hooaja lõpu­faasis pean siin nüüd küürima kogu püügihooaja jooksul kogunenud paska ning saamata mingit tasu selle eest. Viilimine mulle kuidagi ei istu ja kui tööd vaja teha, siis seda ka teen.

Travelift toimetamas Aussie Dreami talvekorterisse

Täna hommikul tõesti teesklesin ma tund aega töö tegemist ning võitlesin kaotatud töömoraaliga. Õunaaias viilimise pärast piinlikkust tundma ei pea, sest palka saab niikuinii enese poolt korjatud õunte pealt. Meeskonnas töötades tehakse töö ühiselt ning jagatakse tasu ühiselt, mistõttu pole meeskonnas viilimine mitte kuidagi aus teiste suhtes. Trümmi küürimise käigus õppisin ühe uue inglisekeelse sõna „rags“ e. kaltsud. Mingi hetk läks töövimm tasapisi üle ja saime selle pasa trümmist välja ning pilsivee kokku kogutud. Sellega seoses lõppes hetkel minu karjäär lobsterilaeva pardal. On aeg tõmmata joon alla viisal olevale sõnale „WORK“ ja asuda tegutsema sõna „TRAVEL“ lainel. Samas olen juba kohanud uusi huvitavaid tööpakkumisi (nt otsitakse saagikoristusajaks kombainereid (august-oktoober), pärlilaeval töötamine tundub rahva jutu järgi üsna lihtne amet olevat - õnnestub Broome-is sedagi siis proovida).

Kas te ikka teate kus asub West Wallaby ning teised Abrolhosi saared?

The Houtman Abrolhos (often informally called the Abrolhos Islands) is a chain of 122 islands, and associated coral reefs, in the Indian Ocean off the west coast of Australia. These islands were named after Fredrick de Houtman, who discovered and charted them in 1619. The word Abrolhos is Portuguese for `keep your eyes open` or ` look out`. It lies about 80 kilometres (50 mi) west of Geraldton, Western Australia.It is the southernmost true coral reef in the Indian Ocean, and one of the highest latitude reef systems in the world. It is one of the world's most important seabird breeding sites, and is the centre of Western Australia's largest single species fishery, the Western Rock Lobster fishery. From 1844 to 1945 the islands were mined for their guano, the result of many years of numerous sea birds living and breeding here. It is also well known as the site of numerous shipwrecks, the most famous being the Dutch ships Batavia, which was wrecked in 1629, and Zeewijk, wrecked in 1727.

Minu kodu West Wallaby saarel

122-st saarest 22-le on kalamehed rajanud endale elamispaigad (camp), kus püügiperioodil (15. märts kuni 30. juuni) elatakse. Lobsteripüügi korraldamiseks on Abrolhosi saared jagatud neljaks: Northern Island, Wallabi group, Easter group (Big Rat Island, Little Rat Island) ja Southern group e. Pelsaert group. West Wallabi kuulub Wallabi gruppi, mille suurimad kalameeste asumid asuvad Big Pigeoni ja Little Pigeoni saarel.

Unetud ööd

Ajal, mil Eestis puudub ööpimedus ning kogu rahvas ajab taga sõnajalaõit, on mind tabanud samuti unetud ööd. Põhjus nimelt selles, et tsivilisatsiooni jõudes avanes mul hosteli TV toas elada öösel kaasa kahele viimasele Euroopa jalgpallimeistrivõistluste veerandfinaalile. Eilne pe­nalti­seeria venis siinse aja järgi poole kuueni hommikul. Eile ajas mind siinne pühapäevane sur­nud olek taaskord närvi. Poed on suletud, kohvikud nii ja naa, rahvast tänavatel pole. Polnud lootustki oma tarbimiskirge rahuldada, vaid tuli oodata tänast päeva.

Teist päeva laadisime laeva tühjaks köitest, ujukitest ja muust kolast. Tegemist igavesti tüütu tegevusega, sest enamus ajast kulub sõitmisele sadama ning Pattern-i garaaži vahel Sunset-is. Geraldton-i kalasadamas valitseb üleüldse hetkel ebaharilik õhustik. Laevad saabuvad tagasi kolmekuiselt püügiretkelt Abrolhos-i saartelt. Varustuslaevadelt laaditakse maha püügi­varus­tust. Rahvas on hooajast väsinud, aga rahul, et selleks korraks asi ühel pool. Homme laadime veel ujukeid ja muud kola laeva pealt maha ning tuleb meiegi laev „Aussie Dream“ kolmapäeval kaldale uut püügihooaega ootama.

100.päev lõunas

Täna hommikul märkisin ma oma reisipäevikusse - 100. päev. Eile oli siin teispool maakera aas­ta kõige lühem päev, kuid jõudis selle jooksul paljugi juhtuda. Juba mitmendat päeva pak­ki­sime ning valmistusime saarelt lahkuma. Lobsteripüügikorvid olime eelnevalt varustus­lae­va­ga linna ära saatnud. Kuna suure tõenäosusega meie kapten Chris alias Pattern järgmine aasta enam merivähipüügil kaasa ei lõõ, siis oli kaasa võetavat kraami ekstra rohkem.

Enne suurt pakkimist toimus ju Blake-i 18. sünnipäev. Suurelt maalt saabus Blake-i taat ning tellitud striptiisitar Ashlee. Uhh, esimesel silmapilgul kohkusin ma tõesti ära. Ei-ei mitte sellepärast, et ta oleks juba alasti saarele saabunud, vaid et ei tundunud ta tõesti midagi ilusat, mida jääksid silmadega kauaks kaema. Peale lõppema hakkavat suve oli ta jätkuvalt jumalast valge, mis tõi enam esile jalgadele, tagumikule ning puusadele tekkinud rasvakihi. Tõesti, mina võin endale lubada kõhukest püügikorvide vinnamisel, kui ma saan sellega hästi hakkama, aga tema müüb konkreetselt oma keha. Seetõttu oli minul, kui ühel klientidest, põhjust olla pisut pettunud oma ostus. Võib-olla me ei valinudki midagi kõrgemast hinna­klassist. Aga kui too esmamulje kõrvale jätta, siis striptiisitar tõmbas oma show-ga selle maskuliinse peo kindlasti tuuridel käima. Muidu oleks sellest kujunenud vaid labane õllelibistamine. Randa sai tehtud jaanituli ning mitmeid kordi üle lõkke hüpatud. Pidu läks korda, sest järgmine päev oli pohmell täitsa olemas, aga selline nauditav. Võtad kõike rahulikult, aeg luubis, sest väljas ulus tuul ning lahkumisega me ei kiirustanud. Karmimad jätkasid too päev samuti joomist, sest kõigil oli peojärgsel päeval vaba päev. Igaks juhuks Ashlee kontaktnumber (Exotic Striptease for all occasions Bucks Nights Birthdays Private Functions Mild to Wild (Strictly No Escort) 0417 935 639

Eile hommikul ärgates ulus taaskord tuul üle ookeani ja üle saare ning hakkas tunduma kahtlane ka tol päeval saarelt minemasaamine. Ei ole nii, et nüüd olen ja lähen - saarelisus tähendab ikkagi eraldatust. Päeva teises pooles tuul rauges ning peale 3 tundi ning 10 minutit sildusime me tuledesäras Geraldton-i kalasadamas. Kaugelt ookeanilt tulles oli mõnus näha aina eredamalt paistma hakkavaid linnatulesid, mis sest et linna nimeks Geraldton. 3-e kuu jooksul oli sellest paigast saanud minule kodune linn. Näljasena sai sukeldutud tsivilisatsiooni ja tekkis mõte minna sööma rämpstoitu. Mingil määral oli minu mõttetegevust kahjustanud hulgaline reklaam teleriekraanilt, kus ikka ja jälle teavitatakse imemaitsvast krõbekanast (crispy chicken). Sumasin KFC uksest sisse ning võtsin endale krõbekana friikartulitega. Rahustasin ennast sellega, et küllap peab see väärt kraam olema, kui niivõrd paljud inimesed seda õgivad. Kodu poole sõites oli Jaden mulle samuti pihtinud, et Geraldton-is läheb ta kindlasti KFC-sse ja McDonaldsisse sööma. Aga imet ei juhtunud:-) Kogu sellel soetatud kraami maitsel polnud otsa ega äärt ning vähe oli teda samuti. Ei tundnud magu pungitamas, mis võib juhtuda, kui suurel hulgal süüa maitsetud sööki. Küllap pole mina esimene, kes meeltesegaduses teeb midagi meeletut.

Silmailu

Jällegi on põhilised sündmused toimunud pokkerilaua taga. Nimelt viimasel reedel oli pokkeriõhtu sedakorda minu võõrustada, mis eeldas samuti suupistete valmistamist. Menüüsse võtsin lobster-i wrap-id. Küpsetasin pannkooke, keerasin juba eelnevalt ahjus küpsetatud lobsteriviilud koos kurgiga sinna vahele ning valmis nad olidki. Kindlasti oleks võinud olla enam rohelist kraami ning majoneesi-hapukoore kastet, aga kiitust avaldati sellegi poolest. Mängulaua taga ma taaskord väga külalislahke ei olnud.

Jaden (paremal) ja Broady

Väheke piinlik oli sedakorda juba öösel kell 2 taaskord lõpuks võitja olla.

Vahepeal käis siit jällegi üle külm front. Kaks päeva merel ei käinud. Ei oleks põhjust olnud samuti, sest merelkäinute jutu järgi neid ringiujumas ei olnud. Ma käisin kaks päeva mööda saare randa luusimas ning haakriku korjamas. Kõiksugu lobsterikorvidest tekkivat haakrikku ning prahti leidub rannas: söödakorvi kaaned, püügikorvi kaelad, köied, kastid.

Joey (vasakul) ja Planty

Leidsin ka korraliku Rabobank-i nokatsi:-). Homme ongi käes viimane tööpäev merel. Laadime püügikorvid laeva tekile ning juba ülehomme asuvad need varustuslaevaga kodu poole teele.