Elukooli valikkursus "Australian fish and fisheries", II loeng - Merivähi püügikorvi (lobster pot) püügile asetamine (setting)

Oma loengukursuse esimeses loengus tutvusime merivähi püügikorvi ehitusega ning selle söötmisega, mis on vajalik enne püügile asetamist. Seekordses loengus käsitleme püügikorvide püügile asetamist. Lobsterid elavad korallriffidel, kus erinevates merepõhjas asuvates lõhedes asuvad nende urud. Öösel söendavad nad tulla välja oma urgudest, et otsida endale söögiks tigusid, merekarpe, krabisid, merisiilikuid, jne...

Kapten tööhoos leidmaks kajaloodi abil sobilikku paika lobsterikorvile

Meelitamaks lobstereid püügivahendisse tuleb need asetada ööseks püügile võimalikult lähedale nende urgudele. Söödakorvidesse asetatud sööt meelitab vähke korvi. Parimate püügikohtade otsimine on suur teadus ning igal laevajuhil-skipperil on aja jooksul kujunenud välja mõned oma lemmikkohad, aga peamine info saadakse kajaloodilt, mis näitab skipperile pidevalt merepõhja struktuuri. Kajaloodi ekraanilt on vaja välja lugeda, kus asuvad lõhed ning võimalikud lobsterite peidupaigad.

Kui skipper on leidnud sobiliku paiga, kuhu asetada korv püügile, annab ta sellest signaaliga märku.

Tekimeeskond ootamas signaali lobsterikorvi merre heitmiseks

Tekimeeskond ootab signaali pardale asetatud lobsterikorviga ning signaali kõlades tõukab lobsterikorvi üle parda, mis siis üsna kiirelt põhja vajub. Leidmaks hommikul merre asetatud püügikorve salvestab skipper iga korvi asukohakoordinaadid GPS seadme abil arvutisse. Arvutis on skipperil erinevate kaardikihtidena kogu püügihooaja andmed, sest tavaliselt samasse paika korvi igal öösel ei asetata.

Saamaks püügile asetatud korvi hommikul kätte on korvi külge seotud köis ning köie teises otsas ujukid (floats), et merepinnalt köit üles leida. Köis on samuti ujuvast materjalist, sest suure tormiga võib köis katkeda ning ujukid haihtuda või satuvad ujukid mõne teise laeva vinti ning haihtuvad. Vastavalt veesügavusele on köie pikkused. Püütakse lobstereid vahemikust 5-80 meetrit. Sügavamal lähemal mandrišelfile töötavad suuremad laevad ning madalamas väiksemad laevad.

Kaotatud töömoraal

Peale öist jalgpallivaatamist, mis minu arvates lõppes Saksamaa teenimatu võiduga, kulgesin hommikul taas sadamasse. Ees oli siis ootamas võib-olla viimane tööpäev laeva kallal. Juba üle nädala oleme laeva kallal töötanud ja palka selle töö eest enam loota ei ole, sest meie palk kujuneb otseselt saagist (share of the catch). Uskudes, et on jäänud veel vaid pisut nokitsemist laeva kallal võtsin ma ikka väga pika hambaga vastu tõdemuse, et on vaja hakata laeva trümmi küürima. Uuuh, aju hakkas törkuma ning töömoraal lihtsalt haihtus! Olen sama tundnud vähemalt korra, kui Iirimaal õunu korjasime ning peale väikeste puudega õunapuusalus korjamise lõpetamist ühel vihmasel hommikul alustasime õunte korjamist suurtelt puudelt redelitega. Tükk aega heitsin pilku ühelt õunalt teisele ning kirusin taevast sadavat vihma ja kogu seda korilust. Küllap oleks ma ka krevetilaeval jäänud mingi hetk krevette tülpinud pilguga vahtima, aga seal oli niivõrd jäme ora perses, et polnud selleks lihtsalt võimalust. Töömoraali kaotamist võib võrrelda auto käivitamist tühja akuga, mootor võib olla tipp-topp korras, aga tööle ei lähe. Eks see trümmi küürimine tüütu ole, aga kõigega saab hakkama, aga minu vastumeelsust toitis eelkõige see, et mina ,kes oli pardal hooaja lõpu­faasis pean siin nüüd küürima kogu püügihooaja jooksul kogunenud paska ning saamata mingit tasu selle eest. Viilimine mulle kuidagi ei istu ja kui tööd vaja teha, siis seda ka teen.

Travelift toimetamas Aussie Dreami talvekorterisse

Täna hommikul tõesti teesklesin ma tund aega töö tegemist ning võitlesin kaotatud töömoraaliga. Õunaaias viilimise pärast piinlikkust tundma ei pea, sest palka saab niikuinii enese poolt korjatud õunte pealt. Meeskonnas töötades tehakse töö ühiselt ning jagatakse tasu ühiselt, mistõttu pole meeskonnas viilimine mitte kuidagi aus teiste suhtes. Trümmi küürimise käigus õppisin ühe uue inglisekeelse sõna „rags“ e. kaltsud. Mingi hetk läks töövimm tasapisi üle ja saime selle pasa trümmist välja ning pilsivee kokku kogutud. Sellega seoses lõppes hetkel minu karjäär lobsterilaeva pardal. On aeg tõmmata joon alla viisal olevale sõnale „WORK“ ja asuda tegutsema sõna „TRAVEL“ lainel. Samas olen juba kohanud uusi huvitavaid tööpakkumisi (nt otsitakse saagikoristusajaks kombainereid (august-oktoober), pärlilaeval töötamine tundub rahva jutu järgi üsna lihtne amet olevat - õnnestub Broome-is sedagi siis proovida).

Kas te ikka teate kus asub West Wallaby ning teised Abrolhosi saared?

The Houtman Abrolhos (often informally called the Abrolhos Islands) is a chain of 122 islands, and associated coral reefs, in the Indian Ocean off the west coast of Australia. These islands were named after Fredrick de Houtman, who discovered and charted them in 1619. The word Abrolhos is Portuguese for `keep your eyes open` or ` look out`. It lies about 80 kilometres (50 mi) west of Geraldton, Western Australia.It is the southernmost true coral reef in the Indian Ocean, and one of the highest latitude reef systems in the world. It is one of the world's most important seabird breeding sites, and is the centre of Western Australia's largest single species fishery, the Western Rock Lobster fishery. From 1844 to 1945 the islands were mined for their guano, the result of many years of numerous sea birds living and breeding here. It is also well known as the site of numerous shipwrecks, the most famous being the Dutch ships Batavia, which was wrecked in 1629, and Zeewijk, wrecked in 1727.

Minu kodu West Wallaby saarel

122-st saarest 22-le on kalamehed rajanud endale elamispaigad (camp), kus püügiperioodil (15. märts kuni 30. juuni) elatakse. Lobsteripüügi korraldamiseks on Abrolhosi saared jagatud neljaks: Northern Island, Wallabi group, Easter group (Big Rat Island, Little Rat Island) ja Southern group e. Pelsaert group. West Wallabi kuulub Wallabi gruppi, mille suurimad kalameeste asumid asuvad Big Pigeoni ja Little Pigeoni saarel.

Unetud ööd

Ajal, mil Eestis puudub ööpimedus ning kogu rahvas ajab taga sõnajalaõit, on mind tabanud samuti unetud ööd. Põhjus nimelt selles, et tsivilisatsiooni jõudes avanes mul hosteli TV toas elada öösel kaasa kahele viimasele Euroopa jalgpallimeistrivõistluste veerandfinaalile. Eilne pe­nalti­seeria venis siinse aja järgi poole kuueni hommikul. Eile ajas mind siinne pühapäevane sur­nud olek taaskord närvi. Poed on suletud, kohvikud nii ja naa, rahvast tänavatel pole. Polnud lootustki oma tarbimiskirge rahuldada, vaid tuli oodata tänast päeva.

Teist päeva laadisime laeva tühjaks köitest, ujukitest ja muust kolast. Tegemist igavesti tüütu tegevusega, sest enamus ajast kulub sõitmisele sadama ning Pattern-i garaaži vahel Sunset-is. Geraldton-i kalasadamas valitseb üleüldse hetkel ebaharilik õhustik. Laevad saabuvad tagasi kolmekuiselt püügiretkelt Abrolhos-i saartelt. Varustuslaevadelt laaditakse maha püügi­varus­tust. Rahvas on hooajast väsinud, aga rahul, et selleks korraks asi ühel pool. Homme laadime veel ujukeid ja muud kola laeva pealt maha ning tuleb meiegi laev „Aussie Dream“ kolmapäeval kaldale uut püügihooaega ootama.