Saarlane laulab ka

Autor: Aare Laine
Esmaspäev, 08. detsember 2008
Saaremaa meeskoor SÜM võitis laupäeval Tallinnas toimunud Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäevale pühendatud Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud võistulaulmisel oma grupis esikoha. C-grupis, kus SÜM osales, võistles kümme koori. Saaremaa meeskoor võitis žürii poolehoiu ennekõike Gustav Ernesaksa loodud lauluga “Mai tuli”, mida dirigeeris hiljaaegu Ernesaksa stipendiumi pälvinud Tiit Köster.

“Tänu dirigentidele see asi nii läks. Tiit Köster, kes Ernesaksa laulu dirigeeris, on ju ise RAM-is maestro juhatusel seda laulu laulnud. Veel laulsime koori peadirigendi Mari Ausmehe dirigeerimisel Peep Sarapiku üsna keeruka laulu “Koduküla, kodumaa” ja klaverisaatega ühe osa ulatuslikust missast,” teavitas koori juhatuse esimees Karli Valt.
Ernesaksa “Mai tuli” oli kõigile kohustuslik laulda. Saaremaa meestel tuli see hästi välja.

“Meie rühmas oli “Mai tuli” sundlauluks. Ettevalmistamise käigus kuulasin seda plaadilt üsna palju. Selle salvestamise ajal laulsin ka mina RAM-is. Päris niimoodi, nagu tollal lauldi, me siiski seda lugu ei teinud. Püüdsime laulda natuke kiiremas tempos ja liikuvamalt,” rääkis Tiit Köster.

Tänu võidule esines SÜM ka õhtusel galakontserdil Tallinna tehnikaülikooli aulas. Mustamäel tehnikaülikoolis see võistulaulmine toimuski.
Mingit kindlat eesmärki SÜM siiski ei seadnud. Meeste meelest oli osavõtt tähtsam kui võit. Teatud mõttes tuli võit üllatusena. Kösteri sõnul oli konkurents kõva. Seda enam dirigent võitu hindab. Pealegi oli koori põhikoosseisust seekord paar meest puudu.

Saaremaa publik näeb SÜM-i jälle neljapäeval, 18. detsembril Laurentiuse kirikus heategevuskontserdil.

“Laulame seal kaunimaid jõululaule ja kontsert on Lauritsa lastehooldekodu heaks,” kutsus nüüdne koori abidirigent saarlasi jõulukontserdist osa saama.

silku ikka saab

Algatust lahkamiseks sugulusidemeid soolasilgu, räim tomatis ning sprotid õlis vahel pikka aega ei olnud, kuid ülikooli raamatukogus oli nüüd paslik hetk teema ette võtta.

Loomariigis tuleb "sugulussidemete" leidmiseks võtta ette väljatöötatud taksonoomia ning alustada sealt kus kõik alguse sai, nimelt rüükaladest, kes ilmusid ordoviitsiumis 500-135 miljoni aasta eest, kuid surid täielikult välja karbonis ning nendega tegeleb tänasel päeval palentoloogia. Varajastest lõuatute kalade esindajatest on aga keskkonnatingimustega suutnud kohastuda silmud, keda me siis teame sõõrsuulistena. Meid huvitavad liigid kuuluvad aga lõugsuuliste infrahõimkonna, luukalaliste ülemklassi, kiiruimsete klassi, heeringalaadsete seltsi, heeringlaste sugukonda. Heeringlaste sugukond hõlmab üle 50 perekonna ligi paarisaja liigiga. Enamik neist on levinud troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme meredes. Nad on pelaagilise eluviisiga ning annavad ligikaudu kümnendiku maailma kalasaakidest. Olulisemad perekonnad on siis:

1) Heeringad (Clupea) - elutseb Atlandi ookeani mõlemal rannikul jahedas vees. Peale jääaja lõppu Põhja-Euroopas hakkas toimums ka Läänemere asustamine heeringa poolt. Samas hakkas jää kiiresti sulama ning jääst vabanenud maapind kerkis ning sulges Läänemerd Atlandi ookeaniga ühendanud väina. Mageveelises Antsülusjärves arenes siis ookeanis elavast sugulasest väiksemate mõõtmete ning varasema suguküpsusega alamliik, keda meie tunneme tänasel päeval räimena. Eesti rannikuvete räimel on 3 peamist asurkonda: Liivi lahe räim, Soome lahe räim ja Läänemere kirdeosa avamereräim. Lisaks sellele on siis veel ka sügiskuduräim, millest sai kirjutatud ühes varasemas sissekandes

2) Kilud (Sprattus) - süstemaatiliselt lähedased heeringatele, ülejäänud heeringlastega võrreldes on kilud kõige pelaagilisema eluviisiga. Levinud on nad ii põhja- kui lõunapoolkeral. Ainus põhjapoolkeral esinev liik - (euroopa) kilu liigitatakse omakorda kolmeks alamliigiks: lääneeurooopa kilu, läänemere kilu ja vahemere-mustamere kilu

3) Sardiinid -

4) Sardinopsid

5) Sardinellid

6) Aloosad - Läänemeres elutseb sealt perekonnast siis vinträim (Alosa fallax)

7) Anšoovislased - Eesti vetesse on anšoovis sattunud vaid juhukülalisena pärast soolase vee suurt sissevoolu Läänemerre. Põhiline leviala on Atlandi ookeani idarannik ning Vahemeri. Iseloomulikuks tunnuseks on võrdlemisi pikk suu

Kalandus Austraalia moodi

Austraalia rannajoone pikkus on 36 735km (Eesti mandriosa rannajoon 1242km, saarte rannajoon 2531km) ning kalapüügipiirkond on maailmas suuruselt kolmas, 8 448 250 km2 (1. USA, 2. Prantsusmaa). Kalandus on agraarsektoris kasumlikkuselt viiendal kohal $2 miljardi dollariga aastas (1. lambavill, 2. loomaliha, 3. vili, 4. piim).

Rannikuvetes elab ühtekokku ligikaudu 3000 liiki kalu ja sama suur hulk erinevaid selgrootuid ning molluskeid, kuid majanduslikku huvi pakuvad neist kuskil 10%. Looduslikest tingimustest põhjustatuna on Austraalia kalandus (commercial fisheries) väga erinev muudest maailma kalanduspiirkondadest, sest põhilise osa saagist moodustavad selgrootud ja molluskid (merivähid, krevetid, kammloomad, meriteod, austrid, krabid, kalmaarid, jt.). Mainitavas koguses püütakse vaid tuunikala.

Lääne-Austraalia kalanduse puhul tuleb peatuda Leeuwin`i hoovusel. Tegemist troopilise hoovusega, mis kannab sooja troopilist vett mööda Lääne-Austraalia rannikut lõunasuunas. Leeuwin`i hoovus erineb teistest lõunapoolkera mandrite idakaldal kulgevatest hoovustest Vaikses ja Atlandi ookeanis (Bengali hoovus, Humboldti hoovus), mis kannavad jahedamat vett põhjasuunas ja on seotud upwellinguga. Upwellingu puhul tõuseb toitainete rikas jahe põhjalähedane vesi mandrišelfil ning head toitumistingimused meelitavad sinna suuri kalaparvesid. Aga Austraalia rannikul upwelling puudub ning soe troopiline vesi meeldiv elukeskkond selgrootutele ja molluskitele.

Kes kellega käib?

Küsimus laua alt

Küsimus “laua alt”. Milleks kasutati/kasutatakse seda eset?

Kalade paradiis

Tänasel päeval tõi mu mõtted tagasi Darwinisse Iris oma blogis piltidega batfishist. Nimelt on Darwinis taoline pain nagu aquascene, kus on võimalik toita kalu. Tekib teil kohe õigustatud küsimus, et mis on alloleval pildil pistmist kalade toitmisega. Aga antud pilt on tehtud Aquascenest juba keskpäeval, kui valitseb Darwini rannikul möön ning ookean taandunud kaugele. Kuid hommikune tegevus aquascene keskuses on väga vilgas. Igalhommikusel tõusu ajal tulevad sinna randa tohutud piimakalade (milkfish), mulleti, kasskalade (catfish) ja ka batfishide parved, keda siis saab seal keskuses vana leivaga toita ning kalu paitada. Nood milkfishid on ikka tõesti mönusad suured jõulised kalad, aga rumalad parvekalad. Senised päevad Austraalias olid mulle pakkunud erinevaid kogemusi ja kohtumisi kaladega, kas neid siis korallrahul 70 meetri sügavuselt kinni püüdes või snorgeldades lõpmatult imetledes, siis too kalade toitmine tol hommikul tundus mulle lausa lapselikult armas. Väiksena sai Kuresaares linnapargis ikka parte käidud saiaga toitmas, siis tol hommikul mulistasin ma taas koos lastega ja ka teiste täiskasvanutega seal vees ning toitsin kalasid.

Angerjaid jääb rannikuvetes iga aastaga üha vähemaks

Tänases Postimehes ilmus angerjate teemaline artikkel, sest muretsemiseks on enam kui põhjust. Angerjapopulatsioon ning sellega koos ka angerjasaagid on juba aastaid muudkui vähenenud.

29.09.2008 00:00 Madis Filippov, reporter

Kui veel viis aastat tagasi püüti rannikuvetest üle kahekümne tonni angerjaid, siis nüüd on saak kahanenud kuuele-seitsmele tonnile. Eesti teadurite hinnangul on kalavaru Euroopa rannikul vähenenud mõnes piirkonnas kuni sada korda.
Saarlane Ülo Tammeväli on Abruka saare lähedal angerjaid püüdnud kolmkümmend aastat. «Angerjaid jääb püünistesse ligi kümme korda vähem kui aastaid tagasi,» tõdes kalamees.
Mehe sõnul on vähenemine pidev ning tänavune aasta taas kehvem kui mullune. «2003. aastal ja kaks aastat tagasi vähenesid varud drastiliselt, nüüd on järele jäänud vaid väga suured kalad,» lisas Tammeväli.
Hülged lõhuvad võrke
Väikesed angerjad olevat tema sõnul sootuks kadunud. «Kui veel aastaid tagasi sattus võrku ka poolekiloseid angerjaid, siis tänavu pole ma neid kordagi näinud,» teatas Tammeväli.
Kalamehe hinnangul ei ole probleem tekkinud kalurite usinast püügist. «See on kaduvväikese tähtsusega,» selgitas ta. «Angerjavarusid mõjutavad hülged ja kormoranid, kuid tegureid on ilmselt muidki.»
Tammevälja hinnangul on hülgeid liiga palju ja nad on muutunud jultunuks. «Hülged lõhuvad võrke, et sinna takerdunud kalu kätte saada,» rääkis Tammeväli. Samas söövat kormoranid ära väiksemad kalad.
Tammevälja sõnul on angerja kilohind kokkuostupunktides jäänud kala vähesusest hoolimata suhteliselt mõistlikuks. Värske angerja kilo eest makstakse Saaremaal kolmsada krooni. «Angerjapüügiga siiski kasumit ei teeni, sest saadud tulu kulub bensiini ja püünistematerjali peale,» rääkis Tammeväli. «Minult küsitakse angerjaid sageli, kuid pakkuda pole peaaegu enam midagi.»Ka kalade kokkuostuga tegeleva OÜ Saare Fishexport juhatuse liikme Ivar Kiili väitel pole angerjaid Saaremaalt enam võtta. «Kalurid toovad kalu kahe-kolme kaupa,» selgitas Kiil. Firma ostab külmutatud angerjaid Taanist, nende kilohind on viiskümmend krooni madalam kui värskel kodumaisel kalal.Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse direktor Ain Järvalt nentis, et looduslikke angerjaid on Eesti rannikuvetes tõepoolest väheks jäänud. «Kui viis aastat tagasi oli rannikumerest püütud angerja ametlik saak üle kahekümne tonni aastas, siis nüüd on see kukkunud kuue-seitsme peale,» selgitas Järvalt.
Hoovuste mõju
Kalamehed saavad põhilise osa saagist näiteks Võrtsjärvest ja Vooremaa järvedest, kuhu angerjaid juurde asustatakse. Sealne saak on ligi kakskümmend kolm tonni aastas.«Klaasangerjate varu, mis kalade kudemispaigast Sargassost Euroopa rannikule jõuab, on mõnes piirkonnas kuni sada korda vähenenud,» selgitas Järvalt. «Peamiseks põhjuseks on jõgedest-järvedest väljarändava kudema mineva angerja ülepüük.»Järvalti sõnul arvavad asjatundjad, et seetõttu ei jätku kudejaid, kes Sargassose jõuaksid. Põhjusi on teisigi. Laialt on levinud angerja ujupõie parasiit, mis nõrgestab kalu. Seetõttu ei pruugi angerjas suuta kaheksat tuhandet kilomeetrit läbida.«Viimaste aastate arvamus on siiski, et probleem ei peitu niivõrd kudema minejate vähesuses kui hoovuste suundade muutustes,» rääkis Järvalt. Tema sõnul on hüljeste ja kormoranide osatähtsus liigi kadumisel tühine.Eestis on koostamisel angerja majandamise tegevusplaan, mis valmib selle aasta lõpuks. Üks meede on püüki piirata. Samuti tuleb soodustada angerjate asustamist. Praegu kestab angerja püügihooaeg aprilli lõpust kuni oktoobri esimese nädalani.

Abinõud
• Noorangerjate asustamine püügivaru suurendamiseks on Eestis iga-aastane tegevus.
• Juulis lasti Võrtsjärve 175 000 angerjat ning Saadjärve 8200, Kaiavere järve 4500, Kuremaa järve ja Vagula järve 3000 isendit.
• Kokku asustati sel aastal angerjaid 1586 000 krooni eest.
• Nii kutselised kalurid kui ka harrastuskalastajad maksavad neil angerjatega asustatud veekogudel kõrgemat püügiõiguse tasu, mis sisuliselt hüvitab asustamise kulud.

Säästlikkus ennekõike

Maailmas esimene kalandusvaldkond, mis pälvis tunnustuse Marine Stewardship Councili (MSC) poolt, oli Western Rock Lobster fishery. Oluline osa selles on alamõõduliste merivähkide vette tagasilaskmisel. Selleks tuleb siis kõik pardale tulevad lobsterid üle mõõta vastava mõõdupuuga. Joonisel on täpselt näidatud, kuidas tuleb mõõt merivähile asetada ja kui peaks kasvõi millimeeter puudu olema ning lobster möödu vahelt välja lipsab, siis tuleb merivähk lasta tagasi ookeni.














http://www.msc.org/newsroom/press_releases/archive-2006/western-australia-rock-lobster-fishery-re

Tõehetk

Austraalias olnuna ja sealt naasnuna on tuttavad ja vähemtuttavad küsinud erinevaid küsimusi selle maa kohta, kuid üks korduv küsimus on ikka ja jälle pakkunud palju nalja. Nimelt: kas ma nägin Austraalias ka kängurusid? Jah, ausõna nägin
http://www.youtube.com/watch?v=4Y2vZwfKHyw

Algab kormoranide püük

Tuleb tunnistada, et niivõrd päikselist ja pikka suve pole minu elus veel olnud, ligemale 5 kuud. Samas pole paljud nooremad võitluskaaslased näinud Eestis niivõrd vihmast suve üle hulga aja või kui iial. Kodused kalaveed pole samuti minu mäletamist mööda augustis suvisel aal olnud niivõrd rahutud, kui nad on seda olnud sellel aastal. Vahest ikka tuul puhub, kuid mörda nõudma on ikka kannatanud minna, aga selles augustis puhus siin kohati terve nädala selline läänetorm, et merele pole eri.

Sel laupäeval saabus siis kena mereilm ning sai üle hulga aja mindud mördu kaema. Nasva sadamast välja sõites on silmapiir tumedates toonides, seda nii otsestes kui kaudsetes toonides. Sõna otses mõttes on siis silmapiir must kormoraniparvedest, mis paadi lähenedes hakkavad õhku venima. Suure looduse- ja kalamehena olen hirmul, et kormoran hõivab minu ökonišši suure katla rannavetes. Esiisade säästlikud kalapüügiviisid jäävad ikka jalgu kormorani valimatule püügitaktikale ja pole kaugeltki niivõrd efektiivsed. Ilmselgelt on kormoran suur konkurent kehvas seisus kalavarude kasutamisele. Üllatus oli suur kui seekord sai mõrra sopist saak välja puistatud. mõrda oli ujunud ka kormoran. Kui varasematel aastatel on juhtunud, et mõrda on ujunud ning uppunud mõni hüljes, siis pole mina enne näinud kormorani uppununa mõrrapäras. Aplad konkurendid on nüüd tõesti juba mõrda ronimas lausa. Lähemal vaatlusel selgus, et kormoran oli samas märgistatud Helsingi Zooloogiamuusemumi poolt ning kandid märgist number MM20032. Nüüdsest on Suures Katlas üks kormoran vähem.

Kui ei võta kala, siis võtab kalamees

Juba aastaid oleme Saaremaa sõpradega püüdnud suviti teha angerjaseiret põhjaõngedega. Esimene kalaretk sai tehtud juba vast pea 10 aastat tagasi Kübassaare alla villisega ning Kasse paadiga sai õngi lastud. Väikese viu tõime samuti tol korral kaldale. Järgnevatel aastatel on angerjapüügi üritused Sõrves olnud kohati väga kalarikkad. Heldeimal aastal sõime jõulute ajal veel Kiikri juures rasvast suitsuangerjat peale saunaskäiku ning õnnistasime püügivahendeid õndsal kombel hundijalaveega. Kes neid kõiki tormilisi püügiretki enam täpselt mäletab, aga fotosüüdistus on kindlasti olemas elu suurimast ahvenast, mis ma olen kinni püüdnud (okei ahven oli Kiikri põhjaõnge otsas, aga ma aitasin teda meres kotti surada). Muide põhjaõngi võib merre lasta vabalt ka ilma paadita. Võtad õnged kastiga kaela ning sulpad nii nabani vees neid sisselastes. Juhtub sedagi et satuvad õnged sügavamale ning siis vaja meisterlikkust et ommiku tuule tõustes neid välja sikutada.
Kuid angerjal (Anguilla anguilla) on tänasel hetkel väga halvad päevad. Viimaste aastate seirepüügid näitavad, et angerjas on muutumas aasta-aastalt aina haruldasemaks külaliseks meie vaprate kalapüüdjate püügivahendites. Järelkasvu populatsioonile suurt ei ole ning viimased suguküpsed isendid putkavad samuti Sargasso merre ära. Nii ei olnud selleaastanegi püügiretk erandiks: kuna kala suurt enam ei võta, siis peab ju kalamees võtma. Sai siis võetud nii napsu kui sauna, väisatud Laadla angerja baari ning korraldatud Hänga öölaulupidu. Seekord siis jäigi mul endal püügiretke käigus merel käimata, aga halba aimates olin ma siis kodust kaasa võtnud suitsuräime, suitsu lesta ja kuivatatud lesta. Hoolimata kesisest kalasaagist oli üritus vägagi keevaline ning seda tormilisem sellest tekkinud järellainetus. Kohalikus ajakirjanduseski (ajalehes Oma Saar ja Meie Maa) leidisid ürituse järelkajad äramärkimist.

Kalapüük Saaremaa moodi

Teispoole maakera on jäänud Austraalia oma lobsterite ja krevettidega - aeg asuda toimetama taaskord Liivi lahe Suures Katlas. Üle hulga aja käisin mina eelmine nädal siis Leetse rahus võrguräimele. Mis kala see võrguräim on?
Räim on Atlandi ookeani heeringa Läänemere alamliik, mis on tegelikult kaksikliik, ta koosneb kevad- ja sügiskuduräimest. Eesti vetes on neli kevad- ja kolm sügiskuduräime populatsiooni, kellel on erinevad morfoloogilised tunnused, küpsemistsükkel, kudemisaeg-ja koht, täiendi dünaamika ja kasvukiirus (Ojaveer, 2003). Sügisräim erineb kevadräimest oluliselt keha proportsioonide poolest, kevadräime isendite põhimassil on keha kiiljas, sügisräime isendite enamikul on keha kuju lähedasem käävjale. Kevadkuduräim koeb ranniku lähedal olevatel aladel, sügisräim rannast eemal olevatel madalatel aladel. Samas Läänemerel domineerib praegusel ajal kevadkuduräim , mistõttu paljude jaoks tuleb vast uudisena, et olemas üldse erinevat räime Läänemeres. Aga tõesti, kui kevadel püütakse rannikule kudematulevat räime seisevnootadega põhiliselt, siis sügisel kõrgema veetemperatuuriga rannikust eemale jäävatele madalatele aladele (e. rahudele) kudema saabuvat räime võrkudega. Siit siis ka põhjus, miks rahvakeeli Saaremaal sügiskuduräime võrguräimeks nimetatakse. Võrguräim on samas suur delikatess, pika suvega on räim muutunud hästi rasvaseks ning ikka ja jälle on talveks suured panged seda hõbedat täis soolatud.

Pildiküsimus

Mis puuviljaga on tegemist?

Vandersellil on õigus, tegemist on durianiga. Kagu-Aasias peetakse teda puuviljade kuningaks ja ta on äratuntav oma suuruse, siili meenutava kesta ning väga tugeva lõhna poolest. Duriani viljad kasvavad kuni 30cm pikkuseks ning kaaluvad 1-4 kg ja tema viljaliha on enamjaolt kollane. Kuid duriani söömist võib mõnes mõttes võrrelda Rootsi Surströmmingu söömisega. Duriani vilja poolt eritatav lõhn tundub paljudele ebameeldiv ning spetsiifiline ta tõesti on, aga samas on ka paljusid, kes lausa jumaldavad duriani maitset. Spetsiifiline duriani lõhn hõljub ümbruskonnas ilma et kest oleks vigastatud või avatud, seetõttu on Singapuris ka teatud kohti, kuhu ei tohi vastava puuviljaga siseneda (hotellid, ühistransport, kuigi üsna sageli võis antud lõhnaga linna metroos kokku puutuda)

Head aega, Austraalia!

Seekord on aeg öelda nägemist, õigemini kohtumiseni!

Peaaegu done

Aitäh kõigile heade sünnipäevasoovide eest!

Peale sünnipäeva sai maha käidud 58 km Jatbula matkarada.

Erinevalt eelmisest aastast kui sünnipäev m66dus karuperses Altais s6itsime sel aastal veronni ja londoga Katherine gorges systadega ning 6htul v6tsime kohalikus kantriklubis paarid kohalikud 6lled, mis on siin pea poole odavam kui läänes.

Kui ise sai matk läbitud kadudeta, siis liikurtarakan peale matka enam ei käivitunud.

Nüüd jäänud veel napp 300 km darwinisse, aga saavad need rasked olema.
Aga täna nüüd Jaansonile ning Endresonile p6ialt hoidma. Minu suur soov oleks et finisisirgel seljataksid nad Austraalia kahepaadi ja tuleksid olympiav6itjateks. Kyll oleks siis hea siin Austraalias Eesti lipuga laiata. Aga olgem ausad - medal oleks ju supersaavutus selles raskes konkurentsis.

Raputame väheke hapukurgi hooaega

Tõeliselt pöörased tuuled puhuvad siin pärlipüüdjate troopilises paradiisis Broomis, eks vaadake ise.

Ühesõnaga armas Ann on t2nasest Kailis Pearlsi p2rlite pesija, kui ta just ei suuda haarata endale k66gikata p6lle laeva k66gis.
Mida k6ike Austraalia ei suuda pakkuda? Peale p2evi ja p2evi korallrahul ringi snorgeldamist ja sukeldumist tuli aeg, kus tuli linnake Exmouth j2tta seljataha ning suunduda j2lle edasi. Open Water Diver Course systis verre suure hulga emotsiooni ning tahet tegeleda sukeldumisega ja l2bida ka Advanced Diver course, mis on palju enam fun-fun, kuid kuna Exmouthis sukeldumise osas ei ole enam kaugeltki k6rghooaeg, siis tundus kursuse v6imalik l2bimine liialt kahtlane ettev6tmine mida oodata. Ootas meid Pilbara, West Austraalia majanduse mootor rauamaagi kaevanduste n2ol, ning Karijini rahvuspark. Seni olin ma Austraalias viibinud t6esti max. 50-60 kilomeetri kaugusel ookeanist, aga Karijinisse j6udmiseks kulgesime lausa 500 kilomeetrit sisemaa poole. T2itsa korralik k6mpimine m66da matkarada ootas meid t6us WA k6rguselt teise tipu Mt. Bruce-i otsa 1235m, samas oli ringiuitamine ning suplemine erinevates kanjonites uskumatult lahe tegevus. T6elised labyryndid need seal.

Elukene Austraalias muudkui kulgeb ja kulgeb ning ei pane t2helegi kuidas ta kulgeb kuni 2kki 19. august t6usen Darwinist k6rgele 6hku, veedan p2eva Singapuris ning 21. augustil maandun keskp2eval Kopenhaageni lennukiga Eesti pealinnas Tallinnas. Welcome to Estonia!

Elukooli valikkursus "Australian fish and fisheries", III loeng

III loeng

Merivähi korvi (lobster pot) välja vintsimineOma loengukursuse esimeses loengus tutvusime crayfishi pot-i ehitusega ning selle söötmisega ja teises loengus crayfishi pot-i pyygile asetamisega.
Seekordne loeng käsitleb lobsteri potide välja vintsimist. Varahommikul, sageli prozektorituledes, suunduvad lobsterilaevad vastu uuele püügipäevale, mis saab alguse potide väljavintsimisega. Tänu GPS-systeemile on skipperil lihtne leida ülesse püügileasetatud pot-e ning tragi abil hiivab tekimeeskond pot-i k6ie pardale. 50 kilose pot-i koos saagiga kerib merep6hjast ylesse vints

Joonis 1. Vints

(joonis 1), millele köis tuleb asetada. Keeruliseks teeb olukorra, kui pot on kuidagi kinni kusagil rahnu taga. Sel juhul tuleb olla väga ettevaatlik, sest suurel kiirusel taolist pot-i vintsides v6ib kergesti k6ie puruks t6mmata, mis t2hendab pyygivahendist ilma jäämist. Juhul kui pyygikorv merep6hjas kinni, siis pyytakse seda vintsida erinevatest suundadest. Olenevalt köie pikkusest kulub siis vintsil

Joonis 2.

korvi üleskerimiseks 5-30 sekundit. Ülesvintsitud püügikorv hiivatakse laeva pardale kalluri (tipper) abil (Joonis 2). Too mehhanism sõna otseses mõttes

Joonis 3.

kallutab pot-i laeva umbreelingult laeva tekile. Peale seda avatakse korvi uks ning tühjendatakse saagist, uuendatakse söödakorvides olev sööt ning seejärel virnastatakse korv laeva ahtrisse, ootamaks järjekordset püügileasetamist (Joonis 3).

Merre sukeldun ma

Lõpuks ometi on palav

Üle nädala oleme elutsenud Austraalia loodeservas Exmouthis ja jube kiire on olnud. Eelk6ige seet6ttu, et asusime omandama PADI Open Diveri sertifikaati, et tutvuda selle v6rratu merealuse maailmaga. Aga enne sukeldumiskursust k2isime kaemas maailma suurimat kala e. vaalhaid (whale shark). Sai teine siis 2ra n2htud, nii 3-4 meetri suurune, aga kuuldes, et eile n2hti tollel tuuril 12 meetri pikkust isendit, siis ma ei tea. Ei n2inud me ju siiski maailma suurimat kala. Humpack whale-id sai 2ra kaetud ning juhuslikult m2rkasin yle parda kiigates ka merilehma (dugong). Eks need meril6vid ja merilehmad siin suuresti meenuta siiski ikkagi meie hyljest, aga n2e p2ris hyljes ei ole.

Täna keskhommikul v6is vast esimest korda siin yle hulga aja t6deda Austraalias et p2ris soe on. Sukeldumiskursuse raames tehti meile ka t6elist kylmateraapiat. Kuna talvel exmouthi linnaujula suletud siiis tegime oma sukeldumisharjutusi breeze resorti ujulalombis, kus vesi siis 19-20kraadi. Olgugi et oled venitanud endale wetsuiti selga hakkas seal peagi ikka kuradima kylm. Endale tegi tohutult nalja, et Eestis supled 20 kraadiga nagu vana mees, aga siin kygeled 20 kraadises basseinis wetsuitiga lausa kylmakrampides. Aga nyyd on see l2bi. Breeze rersorti lombike meid enam ei n2e ning meid ootavad India ookeani üüratud avarused.

Troopika

Peale masendavat nädalat Geraldtoni haiglas on aeg taas tuurid yles v6tta ning Austraaliat nautida tema headuses mitte veidruses. 1.5 p2eva kugistan veel antibiotse ning siis olen tagasi ka 6lle- ning veinimaailmas. J2rgnevatel kuudel kulgeme siis troopikas, aga enne troopikasse j6udmist v2isasin siis taaskord ka orjapidamise poolest teada-tuntud Carnarvorni. ^htul beachi parklas campides ilmus meie bussi juurde yks Belgia kutt, kes oli kuskile dyynile autoga kinni j22nud, kuid informeeris et linnas hostelis yks eesti kutt, kes naasis 2sja krevetitraalerilt. Tekkis minul siis kohe assotseeruv tunne, sest respect minu poolt k6igile, kes suudavad rohkem kui mina orjata krevetitraalerilt. Hommikul aktsiooni minnes ei olnudki raske leida Raini hostelist ja tegemist siis mitte vaid eestlasega, vaid oma valla mehega, nimelt Rain Vahelaid siis Astest p2rit. J2tkus meil siis tundideks vandes6nu, persse saatmist ning hala Nor-West Seafoodi ja kogu selle krevetimajanduse teemal. Vestluses temaga selgus, et mina p22sesin veel v2ga kergelt ja v2hese traumadega.Raini skipper Peroni laeva peal oli nimelt narkomaan ja kogu ylej22nud meeskond samuti.Yldse kogu see krevettipyydev kamp on seal yle poolte narkomaanid ma usun, muidu seda tramburaid seal vastu ei pea, ikka tablett sisse ja paned nagu Duracelli j2nes seal 24 tundi j2rjest, peki ja leivaga normaalne inimene t6esti yle n2dala vastu ei pea. aga Rainil siis ei vedanud, ei julenud ta siis narkaristkaptenile h2davalega samuti minema saada ning ylej22nud kogenumad meeskonnaliikmed, samuti narkarid, seal rappisid teda samuti. UUUH, Carnarvorni krevetibisness on t6esti elus p6rgu. Meie saime iga p2ev peale t66d ennastpuhtaks pesta, neil aga yle p2eva. Meil tehti v2hemalt p2evas korra syya, neil oli s66k kapteni naise vastutusalas, aga kui see pani narkotsi, siis polnud ka syya, ja nii edasi ja edasi.

aga nyyd oleme j6udnud Exmouthi ja valmis sukelduma, snorgeldama,uitama Ningaloo korallrahu v6ludesse ning rikkustesse. Humpack whales,While Sharks siinsed t6mbenumbrid, aga mitte ainult.

Here I come

Aeg ei suuda moondada ega muuta
inimesi, kes me südame armastusega on läbinud
ja jõudnud hingesügavusse.
Nemad jäävad sinna igavesti.


Mälestame kallist

Eva Liivakut

Aitäh suurepäraste mälestuste eest.
Jääme Sind alatiseks igatsema.

Kursusekaaslased ja sõbrad geograafid

Leeuwin’i hoovus

El Nino ei ole siinsete ridade lugejale loodetavasti tundmatu termin. Hispaania keelset terminit El Nino e. "lapsuke" hakkasid arvatavasti kasutama esmalt Peruu kalamehed, kes täheldasid saakide langemist vahetevahel enne jõule.

Tänasel päeval on El Ninol suur mõju ka Lääne-Austraalia kalameeste saakidele, peamiselt seeläbi, et Leeuwin’i hoovuse tugevus on möjutatud EL Nino tsüklite poolt. Leeuwin’I hoovus kannab Lääne-Austraalia rannikul mööda mandriselfi sooja troopilist vett lõunasuunas ning seetõttu leiame me korallrahusid veel isegi 29° lõunalaiusel ja muid troopilisi liike lõunarannikul. Hoovus on tugevaim sügis- ja talvekuudel (aprill-september). Keskmine hoovuse liikumiskiirus on 0.5 m/s (1sõlm), kuid võib ulatuda kuni 1.7 m/s, sügavus 300m (võrreldes teiste peamiste hoovustega tegemist väga madala hoovusega).

Jäine hingus

Raske on t2na t2htedest s6nu, s6nadest lauseid ning lausetest l6iku kokku seada. M6te kandub ikka ja jälle mägedesse, mis ahvatlevad inimesi oma lummava iluga, kuid kätkevad endas samas ka väga jäist hingust. Halbu uudiseid paiskavad uudistekanalid sajuti maailmale iga päev, kuid enamjaolt ei pruugi need morjendada sinu päevameeleolu. Kuid täna hommikul saabunud s6num kursa6e Eva hukkumisest Alpides tuletas väga teravalt taaskord meelde, et olen osake sellest maailmast, millel on lisaks säravale ning lustlikule kyljele ka tume ja traagiline pool.

Tohtrid ei saanud Evat enam aidata, aga ise viibin siis nyyd juba kolmandat päeva Geraldtoni haiglas lahkete 2dede hoolitsuse all. Ravi seisneb siis tilguti abil antibiootikumide manustamises veeni neli korda 66päevas. Senini ei olnud ma kunagi pidanud 66bima haiglas (peale syndimist vahest kyll, aga kes neid vanu aegu täpselt mäletab) ja ega keegi soovigi seda, aga kunagi on ikka esimene kord. Alguses tundus siin vahest isegi huvitav 66bida haiglas, voodis ning puhaste linade vahel, vahelduseks van-ile, kuid eile tabasin ennast m6ttelt, et ega see haigla ikka ole hotell kyll, kuigi mis mul ikka viga, ei piina mind valu ning liigun omal jalal, aga noorus pole m6eldud voodis lebamiseks. Lisanduvad aastad ning saabuvad rauga-aastad, siis vaja niikuinii koiku peal rohkem passida. V6rreldes Eesti haiglakolosseumidega on Geraldtoni haigla omamoodi isegi armas. Suht hiljuti ehitatud ning v2ga liigestatud arhitektuuriga. Palatis sarnaselt Eestiga 4 voodit, aga iga voodi ees oma televiisor puldiga ning kylgkardinatega saab luua ka privaatsust. Igal hommikul tuuakse siis järgmise päeva menyy, kus siis tuleb teha oma valikud. Esmalt small, medium or large. Mina olen siis teinud ristikese large ees olevasse kasti ja siis valida brekkyks pudru-myslide, jm.. vahel. L6unaks saab valida kahe supi vahel, main prae karneeringu ja erinevate magustoitude vahel. Kolme s66gikorra vahel on siis yhtekokku ka kolm kohvipausi, mille k2igus siis pakutakse samuti kypsist v6i puuvilju. Olenevalt hädast on siis palatis ka fasting (paastumine) ja clear fluid patsiente, keda siis teiste s66makorrad kuidagi ei r66musta.

Tagasi Geraldtonis, tagasi Geraldtoni haiglas

Mis on Lääne-Austraalia keskpunkt? Perth pakute kindlasti, aga mina sellega ei nõustu. Elu keerleb ümber Geraldtoni, vähemalt minu oma. Neljandat korda sai eile naastud Geraldtoni, seekord siis l6unasuunast, kuid poleks mitte tahtnud uskuda, et tee viib mind tagasi ka Geraldtoni Regional Hospitali. Kuid elus on k6ik v6imalik ning muud lahendust yles paistetanud k2elabale seekord ei n2inud, kui taas v6tta istet haigla traumapunkti vestibyylis. Muide emergency aid-i eestikeelne vaste traumapunkt ei tahtnud tykk aega meelde tulla (sai siin pakutud esmaabi, reanimatsioon). V2hemalt oli seekord siis teada, mida p6etuse saamiseks vaja teha ning kysimusele, mis on minu religioon ei pidanud teist korda vastama. Saan ma nyyd siis taas otse veeni mingit strong antibiootikumi ja torgati eile siis lisaks ka teetanuse systiga. olles optimist, siis eile batavia backpacersis arvutit oodates, kysis minu k2est naisterahvas arvuti tagant, kui kiiresti j6uaks geraldtonist perthi, nimelt pidi ta 4 tunni p2rast lendama arvatavasti tagasi usa-sse, aga ajas ta siis lennup2evad sassi, aga igasugused haigused on masendavad sellegipoolest. V2hemalt on siin lobsteripealinnas m6nus soe v6rreldes vastikult jaheda Fremantlei muuli ning Lancelini surfirannaga. Seekord oli doktori nimi Ataur Khan, tundub et meditsiinis on t6esti v2ga palju võõrtööjõudu.

Ka kalad lendavad

Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Enamus kalu on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritud uime. Vees edasiliikumist tunneme me termini ujumise all ja kalad on v2ga head ujujad, seda eelk6ige oma uimedele.

kyllap m2letate lapsep6lvest multifilmi "ei lind ega loom", kus nahkhiirt ei tahetud tunnistada ei loomariiki ega ka linnuriiki kuuluvaks. Vat sama v6iks juhtuda ka lendkaladega (Exocoetidae or flying fish). Pääsukalalaste (Exocoetidae) hulka kuulub umbes 50 niinimetatud lendkalaliiki, mille enamus liike kasvavad kuni 30cm pikkusteks. Lendkaladel on laiad rinnauimed, mis ujudes on keha vastas, kuid «lennates» aetakse laiali. Veest õhku tõustes, startides kala kiirendab ja peksab sabauimega vastu vett. Sellega saavutab ta kiiruse, mis lubab tal liuelda õhus mitu meetrit. Lendkalad liiguvad vees kiirusega 30 kilomeetrit tunnis ja õhus 60 kilomeetrit tunnis.
Enamik lendkalaliikidest elab troopilistes vetes. Nad toituvad planktonist, koorikloomadest, limustest ja teiste kalade vastsetest. Nende lennukirg tuleneb ikka sellest, et p22seda r66vkalade saagiks langemisest, kuid oma pikkade lendudega ookeani kohal pakuvad nad suurep2rast silmailu inimese silmadele, kui nad kohati lausa parvedena t6usevad kut tuhast (s.t. ookeaniveest) ning liuglevad kymneid sekundeid elegantselt veepinna kohal.

Hiljuti p22ses maailma uudistekanalitesse uudis, mis teatas et lendkala lendas 45 sekundit. Vaatepildi jäädvustas Jaapani kõige lõunapoolsemas otsas Yakushima saare lähedal laevalt merd filminud NHK telekanali meeskond. Väidetavalt on 45-sekundiline õhusolek lendkalade lendamisrekord. See lõi varasemat rekordit, mis põhines 1920. aastate andmetel ja oli 42 sekundit. Lendkala nähti 30 kilomeetrit tunnis sõitva laevaga paralleelselt liikumas. Jaapani saarte looduskaitsekeskuse töötaja Junji Yonezawa kinnitusel oli kala õhus 45 sekundit, mis on tema füüsiliste võimete piirimail.

Eesti keel mu emakeel

Peale kolmekuist keelekymblust aussie inglise keelega olen ma taaskord hakanud kasutama eesti keelt oma emakeelt suhtlemiseks. Kuradi m6nus on ikka vestelda oma emakeeles, r22gid ikka seda mida sylg suhu toob ning ei pea avastama poole m6tte pealt, et mul ei ole 6rna aimugi, kuidas seda englishis v2lja 6elda. Muide eesti eurolugu on samuti m2rgatud, eile 6htul surfiparadiisis Lancelinis raadionuppu keerates kostus 2kitsel: mitas nyt, kesavalot nyt, sommerlight das ist sommerlight. Ilus oled emakeel!!!

Austraalia kõhib-nohib

Kaunist juulikuud Eestisse, kus EMHI v2itel p2evased temperatuurid 18-24 kraadi, pole paha Eesti suve m6istes. Kolmandat p2eva veedan ise siis Perthis ning tuleb t6deda, et hakkavad ilmnema talvised mured. Pyhap2eva 6htul suundusin peale tervitusjookide tarbimist Freo muulil (Pilt 1) uurima jalkafinaali vaatamise v6imalusi Fremantles, juba esimese hosteli juures liitusin saksa-inglise seljakotlastega ning tormasime viimasePerthi rongi peale, et j6uda Burswoodi casinosse. Mul j2i ikka sinna j6udes esmalt karp imestusest ikka lahti, sest kasinos 1500 m2nguautomaati ning ohtralt m2ngulaudu: The table games include Baccarat, Mini Baccarat, Blackjack, Roulette, Poker (Texas Hold'Em, Omaha), Three Card Poker, Casino War, Progressive Texas Hold'Em, Ultimate Texas Hold'Em, Four Card Poker, Pai Gow, Money Wheel, Sic Bo and Caribbean Stud. M2ngisin isegi siis enne suure finaali algust pokkerit masinas, hea oli see, et sai m2ngida 10 sendiste panustega ning seega jagus m2ngur66mu kauaks. Kasino suure ekraani ette kogunes v2hemalt 500 vutihuvilist ma eeldan ning m2ngu alguses k6las Deutchland-Deutchland bravuurikalt yle kasino, m2ngu l6ppedes aga Viva la Espania! “Campeone, campeone, olé-olé-olé!” Hommikuste esimeste rongidega vurasin siis tagasi "koju", aga n2gid minugi silmad esimest korda siin mandril h2rmas autoklaase ning pidin tunnistama, et kurat kylm on! Eile 6htul muulil taaskord veini trimbates hakkas peale p2ikeseloojangut j2llegi jube kylm. Tulemuseks nyyd hommikuti paks kurk, õnneks veel mitte kõha, kuid ilmselgelt olen kylmetunud. eile 6htul sai ette v6etud siis suures hirmus profylaktika kuur, mis sisaldas endas ohtralt kyyslauku, ohtralt sooja meega teed ning parasjagu VANA TALLINN-at. Ilmselge m2rguanne, et kiiremas korras vaja naasta soojemasse kliimasse.

Ettevalmistused puhkuseks on samas jahedatest 66dest hoolimata kulgenud edukalt. Kohustuslikud Billabongi shortsid on 60$-i eest soetatud ning uus 2GB-ne m2lukaart reisij22dvustusteks rauas. Ainuke, kes ei ole veel puhkusereisiks valmis on meie Tarakan Van, kellel 1001 viga, kuid pyyame siis homme teeninduses tal v2hemalt generaatori- ning muud rihmakesed 2ra vahetada. Ylej22nud bussiosade ning mehhanismide osas ei j22 muud yle kui vaid fingers crossed.

Naasemine Perthi

Tsiteerides klassikuid, l2heme tagasi 6ige sinna, kust k6ik alguse sai, nimelt Perthi.

Geraldtoni foreshore backbackersi hostelis veetsin ma seekord siis terve n2dala (lisaksin ka pildi, aga asiaatide internetiurkas v6imalus kasutada vaid flopi ketast arvutil:-). Veetes n2dala hostelis hakkad hingama selle elurytmis, esimesel p2eval tunned ennast v2ga v66rana, kuid kolmandal neljandal p2eval tekib nii6elda kodusem tunne ning j2lgid, kuidas erinev rahvas majast l2bi voolab. Samas oli minuga yheaegselt hostelis ka t2iesti m6ttetu bricklayerite kamp Perthist, v6ite t6mmata paralleeli Kapa-Kohila ehitajatega Tallinnas objektil, kes siis igal 6htul ennast suht umbe j6id.

Peale reedest paduvihm kannatas ilm asuda perthi poole h22letama, 15 minutiga olin maantee 22res. H22letades saab ikka palju targemaks. Seegi kord tuli yle elada m6tteid ja kalkulatsioone, mis teha siis kui peale ei peaks saama. T2nasel p2eval Austraalias ikka h22letaja v2ga haruldane n2htus, vanasti ikka h22letati ning enamuses kes on mind senini peale v6tnud on seda ise omal ajal teinud. Seegi kord sai m6ttetus 250 elanikuga kylas passitud tunde ja isegi roadhousis bussiaegu k2idud kysimas, aga selles osas asi rahulik. Ainuke buss p2evas 11.20 oli juba lahkunud. Nagu eelmine kord tuleb endale sisendada veendumust, et sinu express auto saabub ja ta saabuski. Korjas mind peale Mercedes Sprinter camper van ning roolis tyyp, kes t6esti naudib oma t66d. Nimelt eskordib ta oma vaniga ylekabariidilisi veoseid (oversize) maanteedel. Enamuses on need moodulmajad, mida veetakse hetkel hulganiselt Pilbarrasse (karratha) kaevuritele. Makstakse talle 1.35 $ kilomeetri eest, tema ylesandeks siis hoiatada vastutulevaid liiklejaid ohtliku veose eest ning kitsamates kohtades sulgeda liiklus. Perthist Karrathasse mingi 1500 kilti, eriti p6nevaks l2heb asi tagasiteel, kui truck tyhi (tegemist siis liikurmasinate treileriga), pargib ta oma vani treilerile ning kobib ise oma campervani voodisse lylitab sisse telku ning suhu snussi ning loksub tagasi Perthi, 1.35$ kilomeeter.

Esimese otsa sain ma 23-aastase Tasmaania farmeri perest farmit66lisega. Intensiivne 2-tunnine vestlus teemal agriculture oli hariv kuid v2sitav. Adun nyyd mida t2hendab cattle station, dairy farm, jne...

Muide maagilises s66gikohas Saigon maksab pudel punast veini 14$, alkopoes samas palju alla 14$-seid veine ei leidu - tarkust koguneb iga p2evaga!

Elukooli valikkursus "Australian fish and fisheries", II loeng - Merivähi püügikorvi (lobster pot) püügile asetamine (setting)

Oma loengukursuse esimeses loengus tutvusime merivähi püügikorvi ehitusega ning selle söötmisega, mis on vajalik enne püügile asetamist. Seekordses loengus käsitleme püügikorvide püügile asetamist. Lobsterid elavad korallriffidel, kus erinevates merepõhjas asuvates lõhedes asuvad nende urud. Öösel söendavad nad tulla välja oma urgudest, et otsida endale söögiks tigusid, merekarpe, krabisid, merisiilikuid, jne...

Kapten tööhoos leidmaks kajaloodi abil sobilikku paika lobsterikorvile

Meelitamaks lobstereid püügivahendisse tuleb need asetada ööseks püügile võimalikult lähedale nende urgudele. Söödakorvidesse asetatud sööt meelitab vähke korvi. Parimate püügikohtade otsimine on suur teadus ning igal laevajuhil-skipperil on aja jooksul kujunenud välja mõned oma lemmikkohad, aga peamine info saadakse kajaloodilt, mis näitab skipperile pidevalt merepõhja struktuuri. Kajaloodi ekraanilt on vaja välja lugeda, kus asuvad lõhed ning võimalikud lobsterite peidupaigad.

Kui skipper on leidnud sobiliku paiga, kuhu asetada korv püügile, annab ta sellest signaaliga märku.

Tekimeeskond ootamas signaali lobsterikorvi merre heitmiseks

Tekimeeskond ootab signaali pardale asetatud lobsterikorviga ning signaali kõlades tõukab lobsterikorvi üle parda, mis siis üsna kiirelt põhja vajub. Leidmaks hommikul merre asetatud püügikorve salvestab skipper iga korvi asukohakoordinaadid GPS seadme abil arvutisse. Arvutis on skipperil erinevate kaardikihtidena kogu püügihooaja andmed, sest tavaliselt samasse paika korvi igal öösel ei asetata.

Saamaks püügile asetatud korvi hommikul kätte on korvi külge seotud köis ning köie teises otsas ujukid (floats), et merepinnalt köit üles leida. Köis on samuti ujuvast materjalist, sest suure tormiga võib köis katkeda ning ujukid haihtuda või satuvad ujukid mõne teise laeva vinti ning haihtuvad. Vastavalt veesügavusele on köie pikkused. Püütakse lobstereid vahemikust 5-80 meetrit. Sügavamal lähemal mandrišelfile töötavad suuremad laevad ning madalamas väiksemad laevad.