Ka kalad lendavad

Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Enamus kalu on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritud uime. Vees edasiliikumist tunneme me termini ujumise all ja kalad on v2ga head ujujad, seda eelk6ige oma uimedele.

kyllap m2letate lapsep6lvest multifilmi "ei lind ega loom", kus nahkhiirt ei tahetud tunnistada ei loomariiki ega ka linnuriiki kuuluvaks. Vat sama v6iks juhtuda ka lendkaladega (Exocoetidae or flying fish). Pääsukalalaste (Exocoetidae) hulka kuulub umbes 50 niinimetatud lendkalaliiki, mille enamus liike kasvavad kuni 30cm pikkusteks. Lendkaladel on laiad rinnauimed, mis ujudes on keha vastas, kuid «lennates» aetakse laiali. Veest õhku tõustes, startides kala kiirendab ja peksab sabauimega vastu vett. Sellega saavutab ta kiiruse, mis lubab tal liuelda õhus mitu meetrit. Lendkalad liiguvad vees kiirusega 30 kilomeetrit tunnis ja õhus 60 kilomeetrit tunnis.
Enamik lendkalaliikidest elab troopilistes vetes. Nad toituvad planktonist, koorikloomadest, limustest ja teiste kalade vastsetest. Nende lennukirg tuleneb ikka sellest, et p22seda r66vkalade saagiks langemisest, kuid oma pikkade lendudega ookeani kohal pakuvad nad suurep2rast silmailu inimese silmadele, kui nad kohati lausa parvedena t6usevad kut tuhast (s.t. ookeaniveest) ning liuglevad kymneid sekundeid elegantselt veepinna kohal.

Hiljuti p22ses maailma uudistekanalitesse uudis, mis teatas et lendkala lendas 45 sekundit. Vaatepildi jäädvustas Jaapani kõige lõunapoolsemas otsas Yakushima saare lähedal laevalt merd filminud NHK telekanali meeskond. Väidetavalt on 45-sekundiline õhusolek lendkalade lendamisrekord. See lõi varasemat rekordit, mis põhines 1920. aastate andmetel ja oli 42 sekundit. Lendkala nähti 30 kilomeetrit tunnis sõitva laevaga paralleelselt liikumas. Jaapani saarte looduskaitsekeskuse töötaja Junji Yonezawa kinnitusel oli kala õhus 45 sekundit, mis on tema füüsiliste võimete piirimail.