Pullitapp

Heinategu on nüüdseks suures osas lõppenud. Koerast oleme üle saanud, jäänud on veel saba. Kohalik meedia nimetas seda hay seasonit once in a lifetime. Kuna WA oli äärmiselt kuiv talv, siis heinakasv oli kidur, aga see-eest on suhkrusisaldus cropis rekordiliselt kõrge. Põhjustab see siis erakordseid probleeme masinatele, sest taimedes sisalduv suhkur kristalliseerub nagu kukekomm masinates ning põhjustab pidevalt block-up in bailing. Seega quantity is low, quality high!
Nüüd, kus loomasööt on suveks varutud on aeg tegeleda loomadega. Vett ja sööta kõigile loomadele ei jagu, seega tuleb karja arvukust vähendada. Paar päeva tagasi valisime 600 pealisest lambakarjast välja üle 100 5 kuulist lammast, kellest saab siis järgmisel nädalal lamb meat. Ülejäänud lambad lähevad uuel nädalal pügamisele. Livestock marketile saadame ka 3 peaaegu tonnist pulli, kellel õnneks ei ole sarvi ning seega väheke vähem ohtlik nende autole kargutamine, pluss veel hulk noorloomi. Ja raske heinaaeg on kahandanud ka farmi enda lihatagavarasid, seega kaks pulli rändavad farmi enda külmkambritesse, millest peaks siis jätkuma järgnevad 3-4 kuud.

36 days sunshine

Täna katkes lakkamatu päikesepaiste ning WA kohale saabusid vihmapilved. Meie farmis sadas 4mm, kuid osades paikades üle 30mm, kuid see ikka köömes võrreldes sellega, mis toimus eelmisel nädalal Queenslandis. Ühel ööl sadas seal üle 250mm ja hetkel seal kõik flooding gates opened. Alates maandumisest Perthi lennuväljal 15. Seprtembril on 36 päeva olnud siin kõik päikesepaistelised ja tänases vihmasajus ning tuules ei tundnud ma seda maad ära. Eile heinapallikoormat laadides oli termomeeter üle 30 pügala ning kiirelt saabus kustumatu janu ja mis oivaline feeling on siis peale tööd avada külm õlu ja kustutada janu. Aga täna sõidust tulles, kus termomeeter napilt üle 20 pügala, pole külm õlu enam see, mida hing ihkab, vaid hoopis tass kohvi. Õige farmer sööb liha ja meie farmis kasvavad nii veised, lambad, keda siis süüa. Ühel õhtul valmistas siis peremees Rex meile oma imepärast steak-i. Ei ole meeles, kuidas ta seda lihatükki nimetas, aga igatahes saab ühest veisest umbes 18 toda steaki. Perthis Swan Valleys on restoran, kus selle steak-i praad maksab 192$ ja muide restoran on pidevalt full booked. Loomulikult maitses too liha tühja kõhuga oivaliselt, lisandiks smashed potatoes, carrots and peans.

Lihateema jätkuks pöördume nüüd emakese looduse andide poole. Austraalia looduse krooniks võib pidada känguru, kelle olemasolust Austraalia mandril on kuulnud igaüks ja keda on siin mitmeid liike ja üsna arvukalt. Farmeritel on siin õigus küttida nende põldudel hüplevaid kängurusid, sest teadupärast käivad kängurud hõlpsat kõhutäit saades kahjustamas farmerite saaki. Aga kuna Austraalias puuduvad kiskjad, siis farmerite poolt kütitud kängurud kindlasti ei mõjuta kuigivõrd populatsiooni arvukust. Kordades rohkem hukkub känguruid autorataste all näiteks. Igatahes saabus ühel õhtul farmi perekonnatuttav Dave, kellega koos läks siis Wes kängurujahile põllule,kus me siis heina teeme. Ühtekokku nägid nad siis tol õhtul põllal 8 känksi,kellest üks sai siis kuuli. Wes tükeldas öösel tund aega lihakeha ning nüüd meil sügavkülm pungil kängurulihast, vast 20kg puhast tailiha. Känguruliha ei ole aga kaugeltki fastfood, tema valmistamine võtab kaua aega ning esimesel katsel jäi liha vintseks, teisel korral pehmuse saavutasime, aga arenemisruumi känksi liha küpsetamisel veel jagub. Õnneks jagub ka katsematerjali.

Kuivus pysib

Siin majas me siis elame, 6igemini peseme, magame ja s66me. Igayhel oma tuba,oma luba.
Muidu k2ib ikka t66tamine hoolega, ning t66st kurnatud keha ei vaja mitte internetti ja arvutit vaid dussi ja kehakinnitust. Nii et egas muud kui, et kahjuks t6mbab mind hetkel rohkem topside steak yleval majas, kui k6itva blogipostituse treimine.
aga kuuldavasti viskab n2dalavahetusel termomeetri yle 30 kraadi ja v6ib juhtuda, et meil on day 0ff ja siis ma v6ib-olla t6esti l6bustan ennast kompuuteri seltsis.
kaunist viinakuud,

Heinaaeg on kiire aeg

Hein ei oota, ei ei.
Nädal on möödunud farmis kiirelt, kukelauluga kella 4-st ülesse, päikesetõusuga põllale tööle ja päikeseloojanguga tagasi koju, kiire 3 minuti duss, kuidas kunagi, kiire cooking koos paari öllega ja siis oivaline sööming peale mida suudab veel max. Tund aega lösutada diivanil kuni kell 21väsimus lõplikult murrab. Tänane päev oli siis erand, kus me jõudsime koju juba kell pool kuus ning keha ja vaim suudavad üheskoos trükkida tähti arvutiekraanile.
Tänane päev ei alanud farmis kuigi rõõmsalt, sest hilisõhtul olid kütusevargad varastanud ligemale 300 liitrit diiselkütust. Juhtub seda siin farmides üsna sagedasti. Tüüpidel on oma Commodoredisse tagaistme kohale ehitatud kütusepaagid, millega siis piirkonnas segamatult ringi tiirelda. Kütusehulk,mida farmis kiirel tööajal vaja läheb on meeletu. Igapäevaselt on meil kasutusel, 2 traktorit, 2 trucki, 3 UTE-i ja nädalas kulub kuskil 600l kütust.

Heina saab siin pallida vaid öösiti, kui saabub niiskus. Päevasel ajal ummistab kuiv hein lihtsalt mehhanismid. See tähendab,et peremees, möllab päeval ringi, teeb öhtul paarid ölled, sööb ja suundub õhtuses pilkases pimeduses tagasi tööle kuni öösel kell 3 ajal niiskus juba liige kõrge ning töö tuleb peatada. Hein läheb meil siis round-balls ja squirre-balls. Round-ballid tõstab pöllult traktor trucki peale, aga squirre ballid tuleb heinapallilaadurilt käsitsi trucki kasti stackida e. Laadida. Erinevalt üksi traktoriga mööda põldu tiirutamisest on see heinapallide kokkukogumine ja hilisem küüni ladustamine väga seltskondlik tegevus. Õnneks on tegevusi väga erinevaid, nii et rutiini mingi töö osas ei ole tekkinud. Samas nädal aega ei ole kasutanud raha ning tsivilisatsiooniga hoiab kontakti õhtune TV. Hetkel kuum teema siin Commonwealth games in Delhi. Austraalia korjab seal kamaluga kuldasid, eriti ujumises.

Parim elamus on hetk, kui suundud toitma hobuseid. Juba kaugelt näevad, et sa tulemas heinapallidega ja siis nad suurest röömust kimavad kapjadele valu andes autoga vöidu.

Homme meil ees taas pikk 8h autosöitu,sest peame viima koorma heinapalle Capeli, 200km Perthist ja üle300km meie farmist.

Meil on siin tore meeskond, peremees Rex-ist tuleb kindlasti pikemalt veel juttu ja saatus on meid kokku toonud kaks backpackerit Inglismaalt Wesley ja Paul.

Heinaaeg jätkub!