Algatust lahkamiseks sugulusidemeid soolasilgu, räim tomatis ning sprotid õlis vahel pikka aega ei olnud, kuid ülikooli raamatukogus oli nüüd paslik hetk teema ette võtta.
Loomariigis tuleb "sugulussidemete" leidmiseks võtta ette väljatöötatud taksonoomia ning alustada sealt kus kõik alguse sai, nimelt rüükaladest, kes ilmusid ordoviitsiumis 500-135 miljoni aasta eest, kuid surid täielikult välja karbonis ning nendega tegeleb tänasel päeval palentoloogia. Varajastest lõuatute kalade esindajatest on aga keskkonnatingimustega suutnud kohastuda silmud, keda me siis teame sõõrsuulistena. Meid huvitavad liigid kuuluvad aga lõugsuuliste infrahõimkonna, luukalaliste ülemklassi, kiiruimsete klassi, heeringalaadsete seltsi, heeringlaste sugukonda. Heeringlaste sugukond hõlmab üle 50 perekonna ligi paarisaja liigiga. Enamik neist on levinud troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme meredes. Nad on pelaagilise eluviisiga ning annavad ligikaudu kümnendiku maailma kalasaakidest. Olulisemad perekonnad on siis:
1) Heeringad (Clupea) - elutseb Atlandi ookeani mõlemal rannikul jahedas vees. Peale jääaja lõppu Põhja-Euroopas hakkas toimums ka Läänemere asustamine heeringa poolt. Samas hakkas jää kiiresti sulama ning jääst vabanenud maapind kerkis ning sulges Läänemerd Atlandi ookeaniga ühendanud väina. Mageveelises Antsülusjärves arenes siis ookeanis elavast sugulasest väiksemate mõõtmete ning varasema suguküpsusega alamliik, keda meie tunneme tänasel päeval räimena. Eesti rannikuvete räimel on 3 peamist asurkonda: Liivi lahe räim, Soome lahe räim ja Läänemere kirdeosa avamereräim. Lisaks sellele on siis veel ka sügiskuduräim, millest sai kirjutatud ühes varasemas sissekandes
2) Kilud (Sprattus) - süstemaatiliselt lähedased heeringatele, ülejäänud heeringlastega võrreldes on kilud kõige pelaagilisema eluviisiga. Levinud on nad ii põhja- kui lõunapoolkeral. Ainus põhjapoolkeral esinev liik - (euroopa) kilu liigitatakse omakorda kolmeks alamliigiks: lääneeurooopa kilu, läänemere kilu ja vahemere-mustamere kilu
3) Sardiinid -
4) Sardinopsid
5) Sardinellid
6) Aloosad - Läänemeres elutseb sealt perekonnast siis vinträim (Alosa fallax)
7) Anšoovislased - Eesti vetesse on anšoovis sattunud vaid juhukülalisena pärast soolase vee suurt sissevoolu Läänemerre. Põhiline leviala on Atlandi ookeani idarannik ning Vahemeri. Iseloomulikuks tunnuseks on võrdlemisi pikk suu
