Karjalaskepäev

Ja päike tõuseb

Kevad murrab jõuliselt peale ning on tekkinud kindlus, et talvega on selleks korraks lood ühel pool. Golfi hoovuse meelevallas olevale Põhjamere  väikesaarele talvituma asudes olin juba eelnevalt veendunud, et suurt pakast ning lund ei ole oodata. Möödunud talv oli keskmisest veelgi soojem ning nii piirdus siin lumikate napi 3 tunniga jõulu II püha hommikul kuni päeval alanud vihmasadu viis ka  sellegi. Soojem talv tähendas samas aktiivsemat tsüklonaalset tegevust. Suuremad ning tugevamad tormid said endale nimegi, 10. Jaanuar möllas torm nimega „Nina“ ning 07. Veebruar torm „Ole“.

Senise 5 kuu jooksul on kahel  nädalavahetuse päeval olnud väljas ilm, mis on kutsunud saarega tutvuma ning ringi uitama. Tööpäevadel vihma ja tuulega vastakuti seistes ei teki puhkepäeva hommikul juba voodis tormilainete hüüdu kuuldes muud plaani,  kui et küpsetada rosinakukleid, panna kohvi tõmbama ning veeta päev televiisori vahendusel maailma suusaradadel. Sest Norra riigitelevisoonil (NRK) on erinevalt Eesti riigitelevisoonist (ETV) jätkuvalt põhjust üle kanda suusaalade maailma karika etappe. Murdmaasuusatamises domineerivad norralased kohati lausa masendava ülekaaluga. Suusahüpetes, kahevõistluses, laskesuusatamises, mäesuusatamises on norralased lihtsalt tipus. Naiste murdmaasuusatamises suutis sellel hooajal täelikult Norra naisi alistada Norra meestest koosnev määrdetiiim, kes suusatamise Falun-i  MM-i naiste 10km vabastiili distantsil suutsid Norra koondise korralikult värskele lumele kinni kleepida.

Nüüd on juba pea kaks nädalat päevad olnud täidetud kevadpäikesega ning talvised tormipäevad hakkavad langema unarusse. Arusaamatust tekitab poleemika kevadväsimuse üle. Kevadpäikene ei too endaga kaasa ju miskit muud kui puhast energiat. Vaikse ja päikseliste päevadega on merel lõhede seltsis lausa lust olla. Kuid ilmal on alati pakkuda üllatusi. Päikseliste päevadega jõudis juba ära harjuda, kui ühel hommikul  oli maa ja mere vallutanud paks udu. Kuna olin kuulnud Eesti ilmaennustust, siis teadsin, et külm arktiline õhumass oli murdmas lõuna poole. Udu muudab igati tuttavlike paikade väljanägemist peaaegu tundmatuseni ning nii oli see ka tol hommikul, kui lõhesumpade juurde välja sõitsin. Olgugi, et olen seda teinud mitmeid kordi päevas läbi pika talve oli tundus see udus kohale kompamine kui miski avastusretk.

Ühel tuulevaiksel nädalal õnnestus töötada koos Norra merebioloogidega ning tunda enda peal üle hulga aja õrna akadeemilist vaimu. Nimelt kogusime lõhekasvanduse alalt MOM-C uuringu raames põhjaelustiku proove ning opereerisin põhjaammutit/koppa, millega võetakse põhjast setteproove.

Veebruaris osalesin firmapeakontoris Onarheim-is toimunud paaril koolitusel. Esimene oli kalade heaolu (fiskevelferd)  puudutav koolitus, mille läbivad firma kõik töötajad, k.a. kontoritöötajad. Koolituse alguses vaatasime videot kala valmistamisest Hiinas, kus peale lühiajalist õlis praadimist peab kala taldrikul serveerides jätkuvalt veel elama. Meie kultuuriruumis on see täielikult eetikavastane. Kalade heaolu on võimalik välja lugeda mitmetest faktoritest: ujumiskäitumine, söögiisu, haigused, parasiidid kehal, stress. Teine koolitus käsitles kalade sumpadest väljapääsemist (rømingssikringskurs) ning meetmeid selle vältimiseks.  

Peale 3 kuud toimus mul nn. „arenguvestlus“ firma personaliosakonna inimestega ning nad arvasid, et ma võiksin siiski enam norra keelt rääkida ja saatsid mind norra keele kursustele. Käin nüüd nädalas korra Haugesund-is keelekursustel . Õppetöö toimub meil riikliku keeleõppeprogramm immigrantidele (innvandrere) „Norsk Nå“ alusel. Mitte üllatusena on enim kursusel osalejaid Poolast, kuid ka Hispaaniast on 5-6 osalejat, kes enamuses räägivadki hetkel vaid oma emakeelt. Riikidest on kursusel veel esindatud Leedu, Horvaatia, Ungari, Filipiinid, USA ja Eesti. Televiisorit vaadates ning töötades olen algteadmised norra keelest siiski omandanud ning paralleele teiste germaani keeltega tõmmates ka kohati purssinud seda rääkida. Samas grammatika nüanssidega tutvumiseks ning õppimiseks on keelekursus siiski asendamatu. Endale vahest seni keelekursusel selgunud suurimaks halvaks üllatuseks norra keele puhul on sarnaselt vene keelele mees-, nais- ja kesksoost sõnade olemasolu. Kuid järelemõeldes on ju ka saksa keeles  erinevast soost sõnad, mille ees kasutatakse artikleid Der, Das, Die. Täpne olles, siis õpin mina bokmål-i. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk [n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Alates 1951. aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht keelekuju lähendada. Juhtiv kirjakeel on endiselt riksmål, millele anti 1929 ametlikult uus nimi bokmål. Lähendamiskatsed on andnud hübriidseid keelevorme, mis on keelelist segadust veelgi suurendanud. Keelekujud on siiski vastastikku arusaadavad. Kummalgi keelevormil on "radikaalne" ja "konservatiivne" variant. Mõlemad on ametlikud keeled, kuigi valdav osa norralasi kõneleb mõnd bokmål'i varianti. Kogu riigis peavad õpilased kirjandeid kirjutama mõlemas keeles.

Talve selgroog

Eesti vanarahva kalendri järgi murdus küünlapäeva tulekuga talve selgroog. Põhjamere rannikul asuval Rovaer-i saarel vöis selle aasta küünlapäeval täheldada tormi selgroo murdumist ning vaikse ja päikselise ilma saabumist. Kolleeg Ivar mainis, et täheldas teatud liiki vetika kasvamahakkamist, mis tema jaoks esmaseks märgiks kevade saabumisest. Aga niipea,  kui hakkasin ilma kiitma, kargas äkitselt välja tsüklon Ole (mitte segamini ajada Norra laskesuusakuulsuse Ole-Einar Bjorndalen-iga), mis tõi endaga Põhja-Norra rannikule orkaanimõõtu tuuleiile ning kuni 25m kõrguseid laineid. Õnneks meist läks sedakorda selle tormituulte kese eemalt mööda ning tuuleiilid puhusid „vaid“ kuni 20 m/s. Lund on senise talve jooksul saarel olnud vaid II jõulupüha hommikul, kuid samas Norra mägedes on olnud tõeline lumeuputus. Ligemale 4m lund on tekitanud suuri probleeme üle mäekurude kulgevate maanteede lahtihoidmisel. Kohaliku uudiskünnise ületas Eesti rekkajuht Valeri, kelle Tom-Tom juhtis Norras eksiteele, nii et ta sattus lõpuks kruusateele, mis muutus järjest kitsamaks, kuni auto jäi kinni kaljuseina ja kuristiku vahele. „Ma sõitsin Mandali suunast ja pidin jõudma Marnardali. GPS saatis mu kõrvale sellele teele, mis seejärel muutus aina kitsamaks ja kitsamaks. Nüüd ei saa ma enam edasi ega tagasi,“ ütles veokijuht Valeri kohalikule väljaandele Fædrelandsvennen. Veok jäi kinni vanale teele Marnardali kommuunis Holumi ja Øyslebø vahel. Väga kitsas kruusatee on talviti tavaliselt üldse suletud. Umbes kümme meetrit allpool voolab Mandali jõgi. Rahulikuma ilmastiku saabumisel oleme tegelenud lõhekalade tervisliku seisukorra parendamisega ehk parasiiditõrjega. Nooremaid isendeid söötsime nädala jooksul (Dosage is 50 micrograms per kg emamectin benzoate fish daily 7 consecutive days) preparaadiga SLICE (Slice is a premix containing avermectin emamectin benzoate. The active substance against lice, emamectin benzoate, is in a concentration of 0.2% in the premix. The residue (99.8%) are inert ingredients) rikastatud kalasöödaga.  Peale meditsiiniliselt rikastatud söödapala söömist transporditakse emamectin benzoate kala nahka ning lihastesse. Juhul, kui parasiit kinnitub kalale ning ammutab temast endale toitaineid saab ta lisandina toda meditsiinilist preparaati, mis isegi väikeses koguses tapab parasiidi. Slice on efektiivne parasiidi Caligis elongatus ja Lepeophtheirus salmonis vastu ning toimib efektiivselt ligemale 2 kuud kala kehas. Inimtoiduks ei tohi SLICE preparaati saanud kalu kasutada 175 kraadi päeva jooksul. Suurematel kaladel tehakse parasiidi tõrjet väliselt, vannitades neid lahuses, mis on mürgine parasiitidele. Ilusate ilmadega kaasnev nõrgem hoovus meres võimaldas meil suuremaid lõhesid vannitada enamlevinud meetodil otse nende kasvatussumbas. Selleks tirisime esmalt sumba põhja hulka ülespoole ning tõmbasime seejärel sumbale ümber presendi peale mida olime tekitanud kaladele vanni, kuhu lisasime ALPHAMAX nimelist parasiitide vastast preparaadilahust, kus kalad 40minutit ennast „vannitasid“. Kuna teadupärast hingavad kalad vees lahustunud hapnikku, siis väikeses veekoguses olev suur hulk kalu ammendavad kiirelt sealse lahustunud hapniku ressurssid. Seetõttu pumpasime vannitamise käigus kaladele vanni balloonihapnikuga kõrgelt rikastatud vett, et neil ei tekiks hapnikupuudust. Vannitamisprotseduuri läbiviimiseks saabusid meile appi firma 2 töölaeva ning sedakorda kohtusin leedulase Arturas-ega, kes töötab ühel neist laevadest teist aastat. Optimaalne aeg kasvanduslõhede  realiseerimiseks on nende kehakaalu jõudmisel 5,5 kilogrammini, sest edaspidi nende kehakaalu kasvukiirus hakkab vähenema ning aina enam söödast saadavat energiat kulub vaid kehakaalu hoidmisele. Sellest hoolimata on kasvanduslõhedel mitmeid eeliseid teiste inimeste poolse söötmisega kasvatatavate liikide ees: 1) lõhe on külmavereline ega kuluta väärtusliku energiat kehatemperatuuri hoidmisele, 2) lõhe ei kuluta energiat võitlemaks raskusjõuga vaid kasutavad ujuvpõit saavutamaks õiget ujuvust vees, 3) lihaloomade ning –lindudega võrreldes kulutab lõhe vähem energiat keha luustiku ülesehitamiseks, mida hiljem inimtoiduks ei kasutata. Hulk lõhesid olid meil juba detsembris realiseerimiseks sobilikus kehakaalus, kuid olukord ülemaailmsel kalaturul ei olnud soodne,  nii et nüüd 2 kuud hiljem neid kalu realiseerides oli nende keskmine kehakaal tõusnud 7,5 kilogrammini. Värske lõhe toorainena külmkapis on seadnud minu ette väljakutse mitmekesistada enda oskusi sellest valmistada erinevaid roogasid. Järgmisena võtsin ette lõhequiche-i valmistamise. Eesti keeles võib seda nimetada vast lõhe lahtiseks pirukaks. Jahust ja võist taina näppimises ei ole iseenesest midagi keerulist, täidiseks kala, porru, sibul, muna ja koor ning ahju pirukas läheb. Ainuke häda nende küpsetistega ole see, et maitseomadused on parimad küpsetamispäeval. Hiljem valminud koorese lõhesupi puhul seda probleemi ei tekkinud, et kolmandal päeval oleks  lõhesupp maitsenud kolm korda kehvemini. Aeg-ajalt olen heietanud mõtteid ise sushi tegemisest, kuid tegudeni ei ole senini jõudnud. Loodetavasti lõpetab peagi see mõte minus laagerdumise ning realiseerub teona.

Kasvanduslõhe menüü

Lühidalt öeldes söövad kasvanduslõhed igapäevaselt kuiva granuleeritud kujul kalasööta.

Kõige suuremad isendid saavad 12mm suuruseid graanuleid, kuid eelnevates eluetappides on nad toitunud 9mm, 7mm, 4,5mm, 3mm suurustest kalasöödagraanulitest. Kalasöödagraanulid sisaldavad valke, rasva, süsivesikuid, vitamiine, mineraale ja antioksüdante. Valgud ja rasvad pärinevad kalajahust ja kalaõlist, samuti taimset päritolu valkudest ja taimeõlist. Kalajahu moodustab 17% ja kalaõli 11% kalasööda koostisest. Süsivesikud kalasöödas pärinevad nisust ja maisist. Taimset päritolu valgud ja süsivesikud moodustavad 50% ja taimeõli 19% kalasööda koostisest. Ülejäänud 3% kalasöödast moodustavad mineraalid, vitamiinid ja antioksüdandid.

Kalajahu ja kalaõli

Looduslikus toiduahelas on lõhe puhul tegemist röövkalaga, kes toitub endast väiksematest kaladest. Seetõttu on loomset päritolu kalajahu ning kalaõli väga olulised kalasööda koostisosad. Samas on paljud looduslikud kalavarud silmnähtavalt vähenenud intensiivse ülepüügi tõttu ning aina enam loodetakse, et inimeste kalatarbimise vajadused rahuldab kalakasvandus. Kuid kalakasvandus sõltub samuti limiteeritud looduslike kalavarude olukorrast. Põhjapoolkeral kasutatakse kalajahu valmistamiseks enamasti heeringat, põhjaputassuu, moiva, kilu. Lõunapoolkeral  kasutatakse peamiselt anšoovist. Kalajahu tootmiseks kasutatakse samuti inimtoidu tootmisel tekkinud kalajäägid. Vaiksel ookeanil tööstuslaevaga kala püüdes fileerisime püütud kalad koheselt laeva pardal ning fileerimisjääkidest ja muudest kaladest valmis kalajahu. Sageli maailma kalanduses suureks probleemiks olevat osa saagi üle parda heitmist meil seega ei olnud. Probleeme võib tekitada, kui kalajahu ja kalaõli on toodetud kaladest, mis võivad sisaldada mürkaineid. Põhja-Euroopa kalavarudest on kahtluse all Läänemere kilu ja räim ning Põhjamere heeringas, kilu, tobiased, põhjaputassuu. Enamlevinud mürkained kalades on erinevad dioksiinid ja PCB. Seetõttu ei ole Põhja-Euroopa kalajahu ja –õli maailmaturul väga kõrgelt hinnatud ning kalasöödas kasutatav kalajahu enamuses tänasel päeval pärit lõunapoolkeralt.

Taimsed valgud ja taimeõli

Kalasööda taimset päritolu koostisosadeks on rapsiõli, soja, päevalill, mais, nisu. Röövkalad konventeerivad tööstuslikult toodetud sööta inimtoiduks kasutatavaks lihaks väga efektiivselt. 1kg kasvanduslõhe kasvatamiseks kulub 1,2kg kalasööta. Looduslik lõhe peab sööma 10kg koguses kalu, et saavutada 1kg kaalutõus. 1kg linnuliha tootmiseks kulub 3-5kg linnusööta. 1kg sealiha tootmiseks kulub 8kg loomasööta. Looduslike kalavarude vähenemisel püütakse aina enam suurendada taimset päritolu koostisosade hulka kalasöödas. Taimset päritolu koostisosad võivad osutuda odavamateks ning on vabad meres levivatest saasteainetest (dioksiinid, PCB, elavhõbe), kuigi taimsed koostisosad võivad omakorda olla GMO päritolu. Looduslikult röövkalad taimedest ei toitu ning seetõttu on võimalik kalajahu ja kalaõli asendada kalasöödas vaid teatud määrani, ilma et langeks sööda kvaliteet ja kalade kasvukiirus. Kalaõli asendamine kalasöödas taimeõliga toob omakorda endaga kaasa kasulike Omega3 rasvhapete sisalduse languse kasvanduslõhe lihas. Kalajahu ja kalaõli asendamine kalasöödas taimset päritolu koostisosadega veelgi suuremas osas mõjutamata sööda kvaliteeti on väljakutse edaspidistele teadusuuringutele.

Antioksüdandid

Looduslik punane värvus lõhedel on põhjustatud karotenoidide pigmentidest, peamiselt lihaskoes olev astaksantiin. Ksantofüllid on üks karotenoidide rühm, mis esinevad värvainetena nii loomadel kui ka taimedel. Enamik ksantofülle on kollased, punased või oranžid, harvemad on sinised ja violetsed toonid. Astaksantiin  (punakasvioletne) on antioksüdant mis kandub kõikidesse keharakkudesse, sh ajurakkudesse, kuhu teised antioksüdandid ei jõua, kaitstes rakke nii seest kui väljast. Astaksantiin stimuleerib täiusliku närvisüsteemi kujunemist, mis hõlmab kala viljakust ja kasvukiirust. Looduslik lõhe saab neid karotenoide toitudes väikestest koorikloomadest (vähilaadsed). Iseeneseslikult kalasöödas astaksantiini ei sisaldu, seetõttu lisatakse astaksantiini kasvanduslõhe söödale, mis aitab saada iseloomulikku lihavärvi.