Kevad murrab jõuliselt peale ning
on tekkinud kindlus, et talvega on selleks korraks lood ühel pool. Golfi
hoovuse meelevallas olevale Põhjamere
väikesaarele talvituma asudes olin juba eelnevalt veendunud, et suurt pakast
ning lund ei ole oodata. Möödunud talv oli keskmisest veelgi soojem ning nii
piirdus siin lumikate napi 3 tunniga jõulu II püha hommikul kuni päeval alanud
vihmasadu viis ka sellegi. Soojem talv
tähendas samas aktiivsemat tsüklonaalset tegevust. Suuremad ning tugevamad
tormid said endale nimegi, 10. Jaanuar möllas torm nimega „Nina“ ning 07.
Veebruar torm „Ole“.
Senise 5 kuu jooksul on
kahel nädalavahetuse päeval olnud väljas
ilm, mis on kutsunud saarega tutvuma ning ringi uitama. Tööpäevadel vihma ja
tuulega vastakuti seistes ei teki puhkepäeva hommikul juba voodis tormilainete
hüüdu kuuldes muud plaani, kui et
küpsetada rosinakukleid, panna kohvi tõmbama ning veeta päev televiisori
vahendusel maailma suusaradadel. Sest Norra riigitelevisoonil (NRK) on
erinevalt Eesti riigitelevisoonist (ETV) jätkuvalt põhjust üle kanda suusaalade
maailma karika etappe. Murdmaasuusatamises domineerivad norralased kohati lausa
masendava ülekaaluga. Suusahüpetes, kahevõistluses, laskesuusatamises,
mäesuusatamises on norralased lihtsalt tipus. Naiste murdmaasuusatamises suutis
sellel hooajal täelikult Norra naisi alistada Norra meestest koosnev
määrdetiiim, kes suusatamise Falun-i
MM-i naiste 10km vabastiili distantsil suutsid Norra koondise
korralikult värskele lumele kinni kleepida.
Nüüd on juba pea kaks nädalat
päevad olnud täidetud kevadpäikesega ning talvised tormipäevad hakkavad langema
unarusse. Arusaamatust tekitab poleemika kevadväsimuse üle. Kevadpäikene ei too
endaga kaasa ju miskit muud kui puhast energiat. Vaikse ja päikseliste
päevadega on merel lõhede seltsis lausa lust olla. Kuid ilmal on alati pakkuda
üllatusi. Päikseliste päevadega jõudis juba ära harjuda, kui ühel hommikul oli maa ja mere vallutanud paks udu. Kuna
olin kuulnud Eesti ilmaennustust, siis teadsin, et külm arktiline õhumass oli
murdmas lõuna poole. Udu muudab igati tuttavlike paikade väljanägemist peaaegu
tundmatuseni ning nii oli see ka tol hommikul, kui lõhesumpade juurde välja
sõitsin. Olgugi, et olen seda teinud mitmeid kordi päevas läbi pika talve oli
tundus see udus kohale kompamine kui miski avastusretk.
Ühel tuulevaiksel nädalal
õnnestus töötada koos Norra merebioloogidega ning tunda enda peal üle hulga aja
õrna akadeemilist vaimu. Nimelt kogusime lõhekasvanduse alalt MOM-C uuringu
raames põhjaelustiku proove ning opereerisin põhjaammutit/koppa, millega
võetakse põhjast setteproove.
Veebruaris osalesin
firmapeakontoris Onarheim-is toimunud paaril koolitusel. Esimene oli kalade
heaolu (fiskevelferd) puudutav koolitus,
mille läbivad firma kõik töötajad, k.a. kontoritöötajad. Koolituse alguses
vaatasime videot kala valmistamisest Hiinas, kus peale lühiajalist õlis
praadimist peab kala taldrikul serveerides jätkuvalt veel elama. Meie
kultuuriruumis on see täielikult eetikavastane. Kalade heaolu on võimalik välja
lugeda mitmetest faktoritest: ujumiskäitumine, söögiisu, haigused, parasiidid
kehal, stress. Teine koolitus käsitles kalade sumpadest väljapääsemist (rømingssikringskurs) ning
meetmeid selle vältimiseks.
Peale 3 kuud toimus mul nn.
„arenguvestlus“ firma personaliosakonna inimestega ning nad arvasid, et ma
võiksin siiski enam norra keelt rääkida ja saatsid mind norra keele kursustele.
Käin nüüd nädalas korra Haugesund-is keelekursustel . Õppetöö toimub meil
riikliku keeleõppeprogramm immigrantidele (innvandrere) „Norsk Nå“
alusel. Mitte üllatusena on enim kursusel osalejaid Poolast, kuid ka
Hispaaniast on 5-6 osalejat, kes enamuses räägivadki hetkel vaid oma emakeelt.
Riikidest on kursusel veel esindatud Leedu, Horvaatia, Ungari, Filipiinid, USA
ja Eesti. Televiisorit vaadates ning töötades olen algteadmised norra keelest
siiski omandanud ning paralleele teiste germaani keeltega tõmmates ka kohati
purssinud seda rääkida. Samas grammatika nüanssidega tutvumiseks ning
õppimiseks on keelekursus siiski asendamatu. Endale vahest seni keelekursusel
selgunud suurimaks halvaks üllatuseks norra keele puhul on sarnaselt vene
keelele mees-, nais- ja kesksoost sõnade olemasolu. Kuid järelemõeldes on ju ka
saksa keeles erinevast soost sõnad, mille
ees kasutatakse artikleid Der, Das, Die. Täpne olles, siis õpin mina bokmål-i. Norra keelel on kaks
ametlikku kirjakeelt (keelekuju): bokmål [b'ukmool] ('raamatukeel') ja nynorsk
[n'üünošk] ('uusnorra keel'). Bokmål on tavalisem variant; uusnorra
keelt kasutab kirjas 10...15% elanikest, eriti Lääne-Norras. Alates 1951.
aastast on riiklik keelekomitee (Norsk Språknemnd) püüdnud kaht
keelekuju lähendada. Juhtiv kirjakeel on endiselt riksmål, millele anti 1929
ametlikult uus nimi bokmål. Lähendamiskatsed on andnud hübriidseid
keelevorme, mis on keelelist segadust veelgi suurendanud. Keelekujud on siiski
vastastikku arusaadavad. Kummalgi keelevormil on "radikaalne" ja
"konservatiivne" variant. Mõlemad on ametlikud keeled, kuigi valdav
osa norralasi kõneleb mõnd bokmål'i varianti. Kogu riigis peavad
õpilased kirjandeid kirjutama mõlemas keeles.
