Tuleb tunnistada, et niivõrd päikselist ja pikka suve pole minu elus veel olnud, ligemale 5 kuud. Samas pole paljud nooremad võitluskaaslased näinud Eestis niivõrd vihmast suve üle hulga aja või kui iial. Kodused kalaveed pole samuti minu mäletamist mööda augustis suvisel aal olnud niivõrd rahutud, kui nad on seda olnud sellel aastal. Vahest ikka tuul puhub, kuid mörda nõudma on ikka kannatanud minna, aga selles augustis puhus siin kohati terve nädala selline läänetorm, et merele pole eri.
Sel laupäeval saabus siis kena mereilm ning sai üle hulga aja mindud mördu kaema. Nasva sadamast välja sõites on silmapiir tumedates toonides, seda nii otsestes kui kaudsetes toonides. Sõna otses mõttes on siis silmapiir must kormoraniparvedest, mis paadi lähenedes hakkavad õhku venima. Suure looduse- ja kalamehena olen hirmul, et kormoran hõivab minu ökonišši suure katla rannavetes. Esiisade säästlikud kalapüügiviisid jäävad ikka jalgu kormorani valimatule püügitaktikale ja pole kaugeltki niivõrd efektiivsed. Ilmselgelt on kormoran suur konkurent kehvas seisus kalavarude kasutamisele. Üllatus oli suur kui seekord sai mõrra sopist saak välja puistatud. mõrda oli ujunud ka kormoran. Kui varasematel aastatel on juhtunud, et mõrda on ujunud ning uppunud mõni hüljes, siis pole mina enne näinud kormorani uppununa mõrrapäras. Aplad konkurendid on nüüd tõesti juba mõrda ronimas lausa. Lähemal vaatlusel selgus, et kormoran oli samas märgistatud Helsingi Zooloogiamuusemumi poolt ning kandid märgist number MM20032. Nüüdsest on Suures Katlas üks kormoran vähem.
1 kommentaar:
Noo,
ilmselgelt on kormoran proovimas ka sukeldudes kalapüüki... :)
Postita kommentaar