Bangkok - city of life

Bangkok annab city m66du kohe kindlasti v2lja, 8 miljonit elanikku ei ole naljaasi

Aga enne kui hakkan linna kiitma tuleb teha kriitikat, sest paar korda on see linn mind ilgelt v2lja vihastanud. Nimelt kehtib siin kaubandusv6rgus seadus, et alkoholi on lubatud myya hommikul alates kella 11-st kuni p2eval kella 2-ni ja siis uuesti 6htul kella 17-st kuni syda66ni. T2na sai varakult t2navaile mindud ja peale tunniajalist k6ndimist oli tekkinud juba imemagus 6lleisu ja asetad siis kylma 6lle letile ning kurk juba k2ib ning siis 2kitselt libiseb see imeline jook kuhugi leti alla. Ja see jama juhtus minuga t2na kaks korda.
Pyydes leida linna erip2rasid, siis minu jaoks on need olnud s66k, transport ja seksteenused.
Ykstahapuha kuhu linnas sinu tee ka ei vii, siis enamus k6nniteid on palistatud k6ikerineva t2navatoiduga. N6uab erilist meelekindlust mitte peatuda ja proovida siit ja sealt midagi suhu pista. Ma usun, et kui ei oleks higipulli pidevalt otsa ees, siis oleks neile kiusatustele raskem vastu seista. Paar p2eva tagasi olin peaaegu juba ostmas grillkonna, aga j2i viimane samm veel astumata. Samas ei ole ma suutnud leida sinas6prust chillipipraga ning olen targu hakanud tellima no spicy toite. Aitab hetkel sellel teemal, muidu pean enne postitamist t2navale s66giretkele minema.

Teine mainimist v22riv n2htus on kindlasti transport. Suurlinnale kohaselt on igal ajal liikumas igas suunas lugematu arv inimesi loetaval hulgal transpordivahenditega. Mina olen siinviibitud p2evade jooksul liikunud: jalgsi, jalgrattaga, motorolleriga, tuk-tukiga, taksoga, konditsioneeritud bussiga, konditsioneerita bussiga, minivaniga, skytrainiga, metrooga, j2eekspressiga, j2epargasega. Konkurentsitult k6ige kustumatu mulje on j2tnud ikkagi tuk-tuk.T2na vantsisin l2bi Hiinalinna vanalinna poole ja sattusin jutustama yhe kooli6petajaga. Koostas ta siis mulle koheselt nimekirja kohtadest, mida peaksin kylastama ning peatas ka tuk-tuki ja sobitas hinnaks 40 bahti. Nii ma siis k2rutasin oma 4 tundi m66da linna, peamiselt m66da budhha kujusid: happy budhha, lucky budhha, black budhha, jne... K6ikjal siis tuk-tuki mees ootab ning juhatab. Kokkuv6ttes maksis see siis 16 krooni. Eestis oled yli6nnelik, kui selle raha eest Haapsalus Saue 6lletoas saad Pulsi 6lle. Aga selle tuk-tukitamisel on ka ettearvamatuid olukordasid. Enamustel juhtudel on tuk-tuki mehed maiad bensukupongide peale, mida erinevad kaubandusasutused neile pakuvad, kui nad rumalaid turiste enda poodi toovad. Eks tuli minulgi t2na taas pisut puigelda thai fashion shopis, kuigi 600 EEK-i eest spetsiaalselt minu m66tmetele 6mmeldud pyksid ei olekski v6ib-olla paha valik.
Syda hakkas kiiremini l66ma, kui peale paari p2eva j6udsin l6puks Chao Phraya j6e 22rde. Hoolimata et tegemist vaid j6ega oli tunda briisi ning laevade sagimist ju lausa lust vaadata. Aga teistest eristusid nii6elda turistipaadid, mis nooltena j6el pikeerivad. 800 bahtiga saab selle laevukesega siis j6el ja erinevatel kanalitel ringi kimada.

Do you want Bono?

Revolutsioon blogipidamises on syndinud. Aeg ei peatu ei,ei ja on j6udnud sinnamaani, et enamus hosteleid ja endast lugupidavaid asutusi pakuvad WIFI signaali. See viis ka mind selleni, et otsustasin l6puks osta endale esimese isikliku sylearvuti. Protsess iseenesest kestis v2hemalt kolm p2eva, sest iga p2ev tuli midagi arvutiotsimisel ette. Eile n2iteks yhes suures kaubanduskeskuses oli pool kilomeetrit erinevaid mobiile pakkuvaid putkasid, kuid ei kusagil paistnud arvutid, l6puks yhes nurgas olid siis arvutid, sama palju kui Antsla kaubamajas. L6ppes too p2ev siis ostusoorituse asemel kinotoolis.

T2nane p2ev oli juba m2rksa edukam. Leidsin yles computer housi, kus oli siis vaid 6 korrust t2is arvuteid ja k6ike sellega seonduvat. Valik langes Lenovo S10-3c-le, millel kaalu kilo jagu ja aku peaks kestma 7 tundi. Suht k2ep2rane vahend reisimiseks.

Aga enne kui ma j6udsin oma v2ljavalituni, sattus yhes korrusenurgas minuga juttu tegema yks mees, kes kysis - Do you want Bono? Hmm, m6tlesin et 2kki peakski ostma yhe Bono plaadi ja j2rgnesin mehikesele boksi tagaosas olevasse kipsist kuuti. Uksele j6udes taipasin, et Bonoga ei ole sellel mehikesel miskit seost, tema eesmärk on pornot myya.

Land of smiles

Kas te teate kui kaugel asub Nasva Bangkokist? Täpselt kahe magamata öö kaugusel.

Kes läks tarkusep2eval kooli raamatutarkust ammutama, kes l2ks elukooli elukogemusi ammmutama. Mina siis valisin selle teise v6imaluse. Pigem nimetaksin ma seekordset reisi eksamiks, sest senised matkad/reisid/seiklused on olnud treeningu eest nyyd siis toimub k6ik see p2riselt.

Kodukyla Nasva jäi minust maha heade emotsioonidega, sest niimoodi rahvast ja tegevusest kihavat nasva paadisadamat n2gin ma viimati 80/ndatel. Nimelt olid mehed randunud tubli 4 tonnise kalaloomusega ja rannarahvas oli seal siis kala endale haukama.

Üks paremaid hääletuskohti Eestis on Kuressaare ringil Kuivastu sildiga h22letada ja ei l2he kaua aega kui leiad ennast juba kohas, kus maa saab otsa. Seekord olid siis minu s6idutajateks head ametnikud Keskkonnaametist. Aga Lihulas P2rnu poole h22letada on kyll v2ga igav, huvitavam minu jaoks oli minna hoopis S2rtsu baari ja teha vanade aegade m2lestuseks lahkumis6lu ning kobida maakonnabussi peale. P2rnu on ka ennast viimastel kordadel pidanud h2sti yleval, eelk6ige t2nu sellele, et olen 66binud Birksi ja Eddi pool, nii ka seekord. Minu viimaseks ostutehinguks Eesti krooniga j2i P2rnu karaokebaaris Mirage vastas ostetud cappucino, mis hoidis mind kuni Riia lennujaamani reipana yleval.

Lennukiga olete ise ka lennanud, ei hakka sellest siis pikemalt jahuma. Lisan vaid et Aerosvit on t2itsa lennatav kompanii, Boiengud ja puha. Emiratesi kvaliteet ei ole, aga kohale toob. Ja kuigi Kiievi lennujaam on samasugune kuut nagu Tartu bussijaam, siis saab seal 2,5 euri eest juua Slavutichit ja Valgevene ehitajatega elust/olust vestelda.

 Nii maa siis leidsingi ennast yhel hommikul Bangkoki lennujaamast, kus vetsu asjale minnes oli suur oht lasta m66da pissuaari ylemisest servast, sest paigutatud need siin v2ga maadligi. Eestlased koos teiste idaeurooplastega saavad siis taotleda viisat hetkel piirilt, ja 6nneks kuni Mai 2011 tasuta, muidu viisatasu 1000Bahti korruta 0,45/ga. Hommikul oli 2sja l6ppenud vihmasadu ja p2ikest polnud kuskil, aga see ei t2hendanud, et ma ei oleks koheselt higistama hakanud. P2evapeale keris termomeetri pilves ilmaga 36 kraadi peale, aga ma ei kurda, ikkagi parem kui viimastel p2evadel Eestis, kus alla 20 kraadi tundus juba ebamugav. Olen optimistlik, ka 40 kraadi on talutav. Ok, esteetiliselt ei ole jah kuigi kaunis vaatepilt selle ilmaga ringi lobistada. Muidu palavus juba ununeb aga kondiga ruumist v6i bussist v2lja tulles korraks see l2pp ehmatab.

T2nase p2eva highlight on kindlasti Tuk/Tuk. Kuigi ma ei viitsinud Tai ja Bangkoki kohta eelnevalt midagi uurida, siis Tuk/Tukist olin ikka kuulnud, aga ma ei teadvustanud endale, et need siis rollerid, millel kahe inimese iste taga. Aga endalegi ootamatult leidsin ennast yhe t2navanurgal ekseldes ennast tuk/tuki mehega kauplemas. Sain hinna poole odavamaks, aga tingimusel et l2hen vaatan fashionpoes kaupasid. Point selles, et tuk/tuki mehed saavad bensukaarte kui kliente lukspoodidesse toovad. Nii ma seisin siis seal l6ikuslaua ees, riidel6ikuslaua ees ja pidin endale ylikonnariiet valima. Kiire plaan kuidas p22seda oli paluda riiet, mida silm ei silmanud, valik langes violetile. Hiljem yhel teisel t2navanurgal seistes mehkeldas mingi turismiametnik mind taas tuk/tukil v2ites et maksab see l6bu 10 bahti ehk neli krooni. Nii ma siis kolasin seal selle tuktukiga m22da templeid, budda kujusid, turismibyroosid. Alguses ma t2navale suurt ei n2inud, aga kui ennast l6sakile lasta, siis n2gi ka t2navale. Seekord teenis mulle siis tasuta s6idu v2lja minu suur kehaehitus. Seekord pidin ma siis bensukaardi lunastamiseks vaatama iso sertifitseeritud juveelipoes s6rmuseid. Aga 6nneks ei mahtunud ykski seal olev s6rmus mulle s6rme ja p22sesin taaskord tulema.

Alkohol on siin kallis. Mingis poes vaatasin mingeid suvalisi TSiili veine, paarsada krooni maksid. J2tsin need sydamerahus poodi letile edasi, aga imemaitsva 6hturoa k6rvale tuli kohalik Singha bier 2ra. Muide vaadates seda toidukogust, mis sind linnas igal hetkel ymbritseb, peaksid tailased olema v2hemalt sama suured kui mina, aga kyllap peitub v6ti nendes vyrtsides, mis ei lase neid palakesi syydimatult sisse vorpida

Saarlane laulab ka

Autor: Aare Laine
Esmaspäev, 08. detsember 2008
Saaremaa meeskoor SÜM võitis laupäeval Tallinnas toimunud Gustav Ernesaksa 100. sünniaastapäevale pühendatud Eesti Meestelaulu Seltsi korraldatud võistulaulmisel oma grupis esikoha. C-grupis, kus SÜM osales, võistles kümme koori. Saaremaa meeskoor võitis žürii poolehoiu ennekõike Gustav Ernesaksa loodud lauluga “Mai tuli”, mida dirigeeris hiljaaegu Ernesaksa stipendiumi pälvinud Tiit Köster.

“Tänu dirigentidele see asi nii läks. Tiit Köster, kes Ernesaksa laulu dirigeeris, on ju ise RAM-is maestro juhatusel seda laulu laulnud. Veel laulsime koori peadirigendi Mari Ausmehe dirigeerimisel Peep Sarapiku üsna keeruka laulu “Koduküla, kodumaa” ja klaverisaatega ühe osa ulatuslikust missast,” teavitas koori juhatuse esimees Karli Valt.
Ernesaksa “Mai tuli” oli kõigile kohustuslik laulda. Saaremaa meestel tuli see hästi välja.

“Meie rühmas oli “Mai tuli” sundlauluks. Ettevalmistamise käigus kuulasin seda plaadilt üsna palju. Selle salvestamise ajal laulsin ka mina RAM-is. Päris niimoodi, nagu tollal lauldi, me siiski seda lugu ei teinud. Püüdsime laulda natuke kiiremas tempos ja liikuvamalt,” rääkis Tiit Köster.

Tänu võidule esines SÜM ka õhtusel galakontserdil Tallinna tehnikaülikooli aulas. Mustamäel tehnikaülikoolis see võistulaulmine toimuski.
Mingit kindlat eesmärki SÜM siiski ei seadnud. Meeste meelest oli osavõtt tähtsam kui võit. Teatud mõttes tuli võit üllatusena. Kösteri sõnul oli konkurents kõva. Seda enam dirigent võitu hindab. Pealegi oli koori põhikoosseisust seekord paar meest puudu.

Saaremaa publik näeb SÜM-i jälle neljapäeval, 18. detsembril Laurentiuse kirikus heategevuskontserdil.

“Laulame seal kaunimaid jõululaule ja kontsert on Lauritsa lastehooldekodu heaks,” kutsus nüüdne koori abidirigent saarlasi jõulukontserdist osa saama.

silku ikka saab

Algatust lahkamiseks sugulusidemeid soolasilgu, räim tomatis ning sprotid õlis vahel pikka aega ei olnud, kuid ülikooli raamatukogus oli nüüd paslik hetk teema ette võtta.

Loomariigis tuleb "sugulussidemete" leidmiseks võtta ette väljatöötatud taksonoomia ning alustada sealt kus kõik alguse sai, nimelt rüükaladest, kes ilmusid ordoviitsiumis 500-135 miljoni aasta eest, kuid surid täielikult välja karbonis ning nendega tegeleb tänasel päeval palentoloogia. Varajastest lõuatute kalade esindajatest on aga keskkonnatingimustega suutnud kohastuda silmud, keda me siis teame sõõrsuulistena. Meid huvitavad liigid kuuluvad aga lõugsuuliste infrahõimkonna, luukalaliste ülemklassi, kiiruimsete klassi, heeringalaadsete seltsi, heeringlaste sugukonda. Heeringlaste sugukond hõlmab üle 50 perekonna ligi paarisaja liigiga. Enamik neist on levinud troopilistes, subtroopilistes ja parasvöötme meredes. Nad on pelaagilise eluviisiga ning annavad ligikaudu kümnendiku maailma kalasaakidest. Olulisemad perekonnad on siis:

1) Heeringad (Clupea) - elutseb Atlandi ookeani mõlemal rannikul jahedas vees. Peale jääaja lõppu Põhja-Euroopas hakkas toimums ka Läänemere asustamine heeringa poolt. Samas hakkas jää kiiresti sulama ning jääst vabanenud maapind kerkis ning sulges Läänemerd Atlandi ookeaniga ühendanud väina. Mageveelises Antsülusjärves arenes siis ookeanis elavast sugulasest väiksemate mõõtmete ning varasema suguküpsusega alamliik, keda meie tunneme tänasel päeval räimena. Eesti rannikuvete räimel on 3 peamist asurkonda: Liivi lahe räim, Soome lahe räim ja Läänemere kirdeosa avamereräim. Lisaks sellele on siis veel ka sügiskuduräim, millest sai kirjutatud ühes varasemas sissekandes

2) Kilud (Sprattus) - süstemaatiliselt lähedased heeringatele, ülejäänud heeringlastega võrreldes on kilud kõige pelaagilisema eluviisiga. Levinud on nad ii põhja- kui lõunapoolkeral. Ainus põhjapoolkeral esinev liik - (euroopa) kilu liigitatakse omakorda kolmeks alamliigiks: lääneeurooopa kilu, läänemere kilu ja vahemere-mustamere kilu

3) Sardiinid -

4) Sardinopsid

5) Sardinellid

6) Aloosad - Läänemeres elutseb sealt perekonnast siis vinträim (Alosa fallax)

7) Anšoovislased - Eesti vetesse on anšoovis sattunud vaid juhukülalisena pärast soolase vee suurt sissevoolu Läänemerre. Põhiline leviala on Atlandi ookeani idarannik ning Vahemeri. Iseloomulikuks tunnuseks on võrdlemisi pikk suu