Kalandus Austraalia moodi

Austraalia rannajoone pikkus on 36 735km (Eesti mandriosa rannajoon 1242km, saarte rannajoon 2531km) ning kalapüügipiirkond on maailmas suuruselt kolmas, 8 448 250 km2 (1. USA, 2. Prantsusmaa). Kalandus on agraarsektoris kasumlikkuselt viiendal kohal $2 miljardi dollariga aastas (1. lambavill, 2. loomaliha, 3. vili, 4. piim).

Rannikuvetes elab ühtekokku ligikaudu 3000 liiki kalu ja sama suur hulk erinevaid selgrootuid ning molluskeid, kuid majanduslikku huvi pakuvad neist kuskil 10%. Looduslikest tingimustest põhjustatuna on Austraalia kalandus (commercial fisheries) väga erinev muudest maailma kalanduspiirkondadest, sest põhilise osa saagist moodustavad selgrootud ja molluskid (merivähid, krevetid, kammloomad, meriteod, austrid, krabid, kalmaarid, jt.). Mainitavas koguses püütakse vaid tuunikala.

Lääne-Austraalia kalanduse puhul tuleb peatuda Leeuwin`i hoovusel. Tegemist troopilise hoovusega, mis kannab sooja troopilist vett mööda Lääne-Austraalia rannikut lõunasuunas. Leeuwin`i hoovus erineb teistest lõunapoolkera mandrite idakaldal kulgevatest hoovustest Vaikses ja Atlandi ookeanis (Bengali hoovus, Humboldti hoovus), mis kannavad jahedamat vett põhjasuunas ja on seotud upwellinguga. Upwellingu puhul tõuseb toitainete rikas jahe põhjalähedane vesi mandrišelfil ning head toitumistingimused meelitavad sinna suuri kalaparvesid. Aga Austraalia rannikul upwelling puudub ning soe troopiline vesi meeldiv elukeskkond selgrootutele ja molluskitele.

Kes kellega käib?

Küsimus laua alt

Küsimus “laua alt”. Milleks kasutati/kasutatakse seda eset?

Kalade paradiis

Tänasel päeval tõi mu mõtted tagasi Darwinisse Iris oma blogis piltidega batfishist. Nimelt on Darwinis taoline pain nagu aquascene, kus on võimalik toita kalu. Tekib teil kohe õigustatud küsimus, et mis on alloleval pildil pistmist kalade toitmisega. Aga antud pilt on tehtud Aquascenest juba keskpäeval, kui valitseb Darwini rannikul möön ning ookean taandunud kaugele. Kuid hommikune tegevus aquascene keskuses on väga vilgas. Igalhommikusel tõusu ajal tulevad sinna randa tohutud piimakalade (milkfish), mulleti, kasskalade (catfish) ja ka batfishide parved, keda siis saab seal keskuses vana leivaga toita ning kalu paitada. Nood milkfishid on ikka tõesti mönusad suured jõulised kalad, aga rumalad parvekalad. Senised päevad Austraalias olid mulle pakkunud erinevaid kogemusi ja kohtumisi kaladega, kas neid siis korallrahul 70 meetri sügavuselt kinni püüdes või snorgeldades lõpmatult imetledes, siis too kalade toitmine tol hommikul tundus mulle lausa lapselikult armas. Väiksena sai Kuresaares linnapargis ikka parte käidud saiaga toitmas, siis tol hommikul mulistasin ma taas koos lastega ja ka teiste täiskasvanutega seal vees ning toitsin kalasid.

Angerjaid jääb rannikuvetes iga aastaga üha vähemaks

Tänases Postimehes ilmus angerjate teemaline artikkel, sest muretsemiseks on enam kui põhjust. Angerjapopulatsioon ning sellega koos ka angerjasaagid on juba aastaid muudkui vähenenud.

29.09.2008 00:00 Madis Filippov, reporter

Kui veel viis aastat tagasi püüti rannikuvetest üle kahekümne tonni angerjaid, siis nüüd on saak kahanenud kuuele-seitsmele tonnile. Eesti teadurite hinnangul on kalavaru Euroopa rannikul vähenenud mõnes piirkonnas kuni sada korda.
Saarlane Ülo Tammeväli on Abruka saare lähedal angerjaid püüdnud kolmkümmend aastat. «Angerjaid jääb püünistesse ligi kümme korda vähem kui aastaid tagasi,» tõdes kalamees.
Mehe sõnul on vähenemine pidev ning tänavune aasta taas kehvem kui mullune. «2003. aastal ja kaks aastat tagasi vähenesid varud drastiliselt, nüüd on järele jäänud vaid väga suured kalad,» lisas Tammeväli.
Hülged lõhuvad võrke
Väikesed angerjad olevat tema sõnul sootuks kadunud. «Kui veel aastaid tagasi sattus võrku ka poolekiloseid angerjaid, siis tänavu pole ma neid kordagi näinud,» teatas Tammeväli.
Kalamehe hinnangul ei ole probleem tekkinud kalurite usinast püügist. «See on kaduvväikese tähtsusega,» selgitas ta. «Angerjavarusid mõjutavad hülged ja kormoranid, kuid tegureid on ilmselt muidki.»
Tammevälja hinnangul on hülgeid liiga palju ja nad on muutunud jultunuks. «Hülged lõhuvad võrke, et sinna takerdunud kalu kätte saada,» rääkis Tammeväli. Samas söövat kormoranid ära väiksemad kalad.
Tammevälja sõnul on angerja kilohind kokkuostupunktides jäänud kala vähesusest hoolimata suhteliselt mõistlikuks. Värske angerja kilo eest makstakse Saaremaal kolmsada krooni. «Angerjapüügiga siiski kasumit ei teeni, sest saadud tulu kulub bensiini ja püünistematerjali peale,» rääkis Tammeväli. «Minult küsitakse angerjaid sageli, kuid pakkuda pole peaaegu enam midagi.»Ka kalade kokkuostuga tegeleva OÜ Saare Fishexport juhatuse liikme Ivar Kiili väitel pole angerjaid Saaremaalt enam võtta. «Kalurid toovad kalu kahe-kolme kaupa,» selgitas Kiil. Firma ostab külmutatud angerjaid Taanist, nende kilohind on viiskümmend krooni madalam kui värskel kodumaisel kalal.Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse direktor Ain Järvalt nentis, et looduslikke angerjaid on Eesti rannikuvetes tõepoolest väheks jäänud. «Kui viis aastat tagasi oli rannikumerest püütud angerja ametlik saak üle kahekümne tonni aastas, siis nüüd on see kukkunud kuue-seitsme peale,» selgitas Järvalt.
Hoovuste mõju
Kalamehed saavad põhilise osa saagist näiteks Võrtsjärvest ja Vooremaa järvedest, kuhu angerjaid juurde asustatakse. Sealne saak on ligi kakskümmend kolm tonni aastas.«Klaasangerjate varu, mis kalade kudemispaigast Sargassost Euroopa rannikule jõuab, on mõnes piirkonnas kuni sada korda vähenenud,» selgitas Järvalt. «Peamiseks põhjuseks on jõgedest-järvedest väljarändava kudema mineva angerja ülepüük.»Järvalti sõnul arvavad asjatundjad, et seetõttu ei jätku kudejaid, kes Sargassose jõuaksid. Põhjusi on teisigi. Laialt on levinud angerja ujupõie parasiit, mis nõrgestab kalu. Seetõttu ei pruugi angerjas suuta kaheksat tuhandet kilomeetrit läbida.«Viimaste aastate arvamus on siiski, et probleem ei peitu niivõrd kudema minejate vähesuses kui hoovuste suundade muutustes,» rääkis Järvalt. Tema sõnul on hüljeste ja kormoranide osatähtsus liigi kadumisel tühine.Eestis on koostamisel angerja majandamise tegevusplaan, mis valmib selle aasta lõpuks. Üks meede on püüki piirata. Samuti tuleb soodustada angerjate asustamist. Praegu kestab angerja püügihooaeg aprilli lõpust kuni oktoobri esimese nädalani.

Abinõud
• Noorangerjate asustamine püügivaru suurendamiseks on Eestis iga-aastane tegevus.
• Juulis lasti Võrtsjärve 175 000 angerjat ning Saadjärve 8200, Kaiavere järve 4500, Kuremaa järve ja Vagula järve 3000 isendit.
• Kokku asustati sel aastal angerjaid 1586 000 krooni eest.
• Nii kutselised kalurid kui ka harrastuskalastajad maksavad neil angerjatega asustatud veekogudel kõrgemat püügiõiguse tasu, mis sisuliselt hüvitab asustamise kulud.