Võõrliik pannile!

Ümarmudil on pisike või keskmise suurusega kalake, kes viimaseil aastakümneil on tiidsasti oma leviala laiendanud üle maailma. Viimasel aastal on selle apla võõrliigi esindajad ilmunud üha sagedamini Saaremaa Suure katla ja ka Sõrve sääre kalurite saakidesse.

Eestis püüti esimene ümarmudil 2002. aastal Pärnus, Soomes Saaristomeres 2005. aastal. Saaremaa ühisgümnaasiumi kalakogu 19 cm pikkune ümarmudil pärineb 2006. aastast Kuressaare kalaturult.

Ohuks kalakoelmutele

Juba 1990-ndatel oli Poolas Gdanski lahes ümarmudil põhjalähedastest kaladest arvukaim. Eesti viimase aja kindel ümarmudila püügipaik on olnud Muuga laht ja tänasel päeval saab teda seal väikesesilmaliste püünistega lausa hulgi.
Ümarmudila tunneb ära mõnusate pruntis põskede järgi. Ka esineb isastel elusast peast süsimust värvus. Mudilatele iseloomulikult on kala rinnauimed kokku kasvanud imilehtriks ja elus kala hoiab selle abil end isegi niiske käe küljes kinni. Segi võib teda ajada meie põlisliigi musta mudilaga, kuid temal esineb kõrge, terava tipuga esimene seljauim, mida ümarmudilal ei ole. Ka on must mudil väiksem, ümarmudila keskmine pikkus on Euroopas 22 cm.

Ümarmudila algne elupaik on Kaspia, Musta ja Marmara mere piirkond. Araali merre on ta kunagi tahtlikult sisse viidud ja seal jõudsalt levinud. Araali mere mudilasaagid aastas on olnud tuhandetes tonnides, kuid nüüdseks, kui meri kuivamise äärel, on sellega kaasnenud soolsuse tõus seal ka ümarmudilale piirid seadnud.

Ilmselt ongi vee soolsus see, mis ümarmudila üleilmset levikut piirab. Kuigi kala peetakse soolsuse suhtes tolerantseks, on enamik tema levikukoldeid riimvees ja sealt tungib kala edasi magevetesse. Selles peitubki otseselt Saaremaad ähvardav oht. Kui ümarmudil anastab meie Mullutu–Suurlahe süsteemi, pääseb ta meie rikastele kalakoelmutele.
Tegemist on apla kalaga, kes toitub praktiliselt kõigest loomsest: väiksematest karpidest ja kaladest, putukavastsetest, aga ka kalamarjast. Laia toiduspektrit peetaksegi ümarmudila üleilmse leviku ja konkurentsivõime eeliseks. Ka temperatuurinõudlus sobib tegelikult meie tingimustega: 4–30 plusskraadi.

See kala võib teiste liikidega võrreldes üle elada suuremat ajutist hapnikupuudust. Elab ta veesügavusel 0–30 meetrit. Koeb mai algusest septembri lõpuni portsjonitena, eelistades selleks 15-kraadist veetemperatuuri. Marjakogumit hooldavad ja kaitsevad isaskalad. Viljakus kala kohta on 200–3900 marjatera. Suguküpsus saabub kahe- kuni kolmeaastaselt. Veekogu põhja iseloomu suhtes ümarmudilal erilisi nõudmisi ei ole, kuid kudemisajal eelistab ta kivist põhja, sest koeb oma pirnikujulised kleepuvad marjaterad kivide alumisele küljele. Ilmselt esineb kalal ka mudilatele iseloomulik pulmamäng, kuid täpsemalt seda ei teata.

Inimene aitab levikule kaasa
Ümarmudila kollete leidumine Gdanskis, Muugal ja üle ookeani näitab, et väitel selle kala levimisest tankerite ballastveega on tõepõhi all. Kuigi Läänemerre võis see kala jõuda ka jõesüsteeme pidi, sest teda esineb ka Moskva jões. Üleüldiselt aitab ikka inimene ise võõrliikide levikule alati mingil moel kaasa.

Määratlus “kahjulik” või “kasulik” on alati suhteline. See tähendab, kellele ja millal. Kalamehed taipavad õige pea, et ümarmudil varastab nende angerjaliini otsast kõik ussid. Ise olen ümarmudila ussiröövimist kogenud käsiõngepüügil Rohuküla sadamas 2007. aastal. Tundus, et võtab midagi suurt ja rasket ja kogu aeg. Kui pool ussipurki oli läinud, sain 4 cm pikkuse, lõhkise suuga ümarmudila. Ilmselt võtab ümarmudil õngesööda vägisi, uss suhu ja iminapaga kivi külge kinni. Tühi konks tuleb kas või läbi lõualuude tagasi. Kuna nälg on suur ning süüakse kõike ja alati, võetakse ikka ja uuesti.

Vee ökosüsteemi seisukohalt on ümarmudilast arvatud toidukonkurentsi ohtu emakalale, lestale ja teistele põhjast toituvatele kaladele. Teisest küljest arvatakse ümarmudilat tema väheliikuva eluviisi tõttu olevat hea saak kormoranidele. Saaremaa kormoranide toidus siiski ümarmudilat veel leitud ei ole. Ümarmudilat ennast ja tema noorjärkusid peetakse heaks haugi ja ahvenasöögiks, kuid tuleb meeles pidada, et kui ümarmudil pääseb koelmutele ja noorjärkude kasvulavale, on kõik risti vastupidi.

Igal juhul peetakse ümarmudilat kahjulikuks põlisliikidele ja ta on tunnistatud invasiivseks liigiks Austrias, Kanadas, Saksamaal, Kasahstanis, Poolas, Usbekistanis ja Ameerika Ühendriikides. Mujal maailmas, kus kehtib kalastiku järelevalve kord, on keelatud ümarmudilat kasutada elussöödana, lasta elusat ümarmudilat vette tagasi. Paati tuleb puhastada ühest veekogust teise minnes, samuti tuleb teatada ümarmudila leiust. Mississipi jõkke on ümarmudila tõrjeks isegi paigutatud elektriga pingestatud raudteerööpad, mis elektrivälja abil kalu peletavad.

Mida siis ette võtta selle õgardist võõrliigiga? Aga mitte midagi. Peame meeles, et looduses toimuva reguleerimisel on inimene ikkagi väga abitu ja alati on see väga kulukas. Kui teadmamehed mõtlevadki välja asise ohjamiskava, pöördub see ministeeriumi laual ikkagi jaburuseks ja ametniku erakonnakaaslase MTÜ rahapesumasinaks. Peame leppima sellega, et Läänemere liigivaesesse kalastikku on ilmunud uus liik ja Saaremaa ümbruses toimub lähiaastatel ilmselt tema arvukuse plahvatuslik tõus. Parem õpime seda kala sööma – tegemist on ikkagi väga väärtusliku söögikalaga Musta ja Kaspia mere piirkonnas. Vanemad, raamatuid lugevad inimesed kindlasti mäletavad jutte Odessa kõurikutest, kelle suvehobi ja taskuraha oli mudilapüük. Kuressaare turu kukeseeneletid läheks mudilalettidega ainult huvitavamaks.

Ise tellisin endale kunagi mudilakonservi Kasahstanist, et järele proovida. Sõpradele, kes tõid, läks see kena kopika maksma, tegemist on hinnatud kalaga. Praegu võib mudilakonservi ka Maximast osta. Konserv nagu konserv ikka, kalad nagu väikesed ja tuimad tükid. Kui aga värske ümarmudila kätte saate, tehke nii: sooled kääridega välja, kahe sisselõike abil rebige paberitükiga küljest selja- ja pärakuuim, kala jahust läbi, siis kaheks minutiks tulikuumale pannile, soola-pipart lisage praadimise lõpul ja tilli taldrikul. Keele viib alla!

Mart Mölder
Saaremaa ühisgümnaasiumi bioloogiaõpetaja

Mehed rõngastasid 300 kormorani

Autor: Ahto Jakson
Teisipäev, 17. juuli 2012. 

Linnuvaatleja Mati Martinson eestvedamisel lõppes möödunud nädalal kormoranide rõngastamise Vesitükimaal ja Abruka taga Kirjul. Kokku sai rõnga üle 300 linnu. Nelja päeva jooksul pandi kormoranidele 223 värvirõngast Vesitükimaal ja 17 Abruka Kirjul, lisaks läksid käiku 17 alumiiniumrõngast, et vanade rõngaste jääki ära kasutada.
“Kui kormoranide rändekoht ja talvitumiskohad on teada, siis see, kus nad pesitsema hakkavad, vajab uurimist,” ütles Mati Martinson. Kõige kaugem paik, kus Saaremaa lähistel peatuvad kormoranid talvitama lennanud, asub rahvusvahelise rõngastuskeskuse andmetel Põhja-Aafrikas Tuneesias. “Mõned inimesed söövad seal neid,” täheldas Martinson. Tänu rõngastele laekub palju tagasisidet kormoranide kohta. Noorlindudel on suremus üsna suur. Nad upuvad kalavõrkudesse, neid leitakse külma kätte jäänult ja kalatiikidelt mahalastuna. Kalameestele tülikate kormoranide arvukuse vähendamiseks õlitatakse aeg-ajalt nende mune. “Kuid vaatamata õlitatud munadele koorusid Kirjul pojad väga hästi,” märkis Martinson.

Meri tuli täna öösi meite öuele

Nasva külas sadas reedel (06.07) vastu laupäeva aga nii tugevasti, et majade õued olid üle ujutatud ja kalurite paadid täitusid veega. Külaelanik Endli sõnul polnud tal aias isegi kevadel lume sulades ja suurvee ajal nii palju vett kui nüüd. Hommikul välikööki kohvi tegema minnes avastas ta end järsku poolest säärest saati vees seismas. Selle üle, et paduvihm täitis isegi sadamas olevad kaluripaadid, imestas ka kohalik kalur Rein, kelle sõnul säärast vaatepilti just sageli ei näe.

Nüüd Eestis rändan ma

„Kui ma oleks teadnud, et sa Saaremaale tuled, ma oleks hoopis kodunt ära läinud,” ütles Tõnisson Tootsile. Minule laekus eelinfot, et ka sel aastal on suur hulk massakaid jaanipäeval Saaremaale tulemas, nii ma siis otsustasin ise hoopis kodunt ära minna. Selgus, et ka väikesel Eestimaal on võimalik rännata tuhandeid kilomeetreid. Tosina päeva pärast koju jõudes oli selja taha jäetud ligemale 2000km-it. 

View Jaanipäev in a larger map

Saaremaa suvi

Saaremaa suvi ilma lestakalata on sama mis laste sõber jõuluvana ilma habeta (Nasva). Sellel aastal olid Saaremaa suvekuulutajad suve esimesel päeval ilusasti kohal - sööme ära!