Flat white, please!

Pikemat aega kodumaalt eemal viibides küsitakse aeg-ajalt naastes, et kuidas see eemalolek sind ka muutnud on. Viimane eemalolek kodumaast vallandas minus sõltuvuse kohvist, heast kohvist! 2008. aasta munadepühade aegu Rottnesti saare liivarandadel ööbides ning merevees snorgeldades tabas osasid söpru hommikuti mingi  vaegus suunduda toitlustusasutusse kohvi jooma, kuigi kaasas oli ka priimus, millega sai kuuma jooki teha. Naasesid nad siis rannaliivale töeliselt õnnest joobnutena nagu oleks kirikuisa käe läbi jumala poolt õnnistatud saanud. Möödunud on aastad ning ka minust on saanud nägija – ei ole olemas head hommikut ilma hea kohvita!

Hommikuid jumaldasin ma juba ka enne kohvipisikuga nakatumist, sest tarkusest olen ikka lugu pidanud. Nimelt hommik on õhtust targem. Aga kohvisõltuvuse väljakujunemisele andis suurima panuse ränduri ameti pidamine viimasel 2 aastal. Püsivat elukohta mitteomades hakkasid organismi hommikused füsioloogilised vajadused mind aina sagedamini hommikutundidel kohviku manu viima. Nii ma siis saingi endale kolm uut söpra:  Kohv Värske, Ajaleht Värske ning  Vaade Kaunis. Hiljem muutusid sagedasteks ka lõunased kohvitamised, pärastlõunased, varaõhtused, ... Varasemalt erinevates paikades ringi rännates püüdsin igas paigas teha ühe õlle, ajapikku asendus see ühe kohvi võtmisega. Olgugi et iga pubi on loonud endale omase atmosfääri, siis pakutava kesvamärjukese valik ning maitseomadused on sageli Okeaanias sarnased, ning baarmeni oskustest sõltub vaid, kas õlu on külm-soe või vahune-mittevahune. Samas iga tass kohvi pruulitakse kohapeal  personaalselt sinule ning selle headus sõltub suuresti teispool letti oleva barista oskusest. Ja kui siia juurde pookida veel ka väike kohalik pagariäri, mis täidab ruumi küpsetiste aroomiga ning pidevalt surisev kohviaparaat, siis pole ime, et viibid igal hommikul pikalt oma uute sõpradega.

Kohvikukultuuri alustalaks on ikkagi kohv, hea kohv. Ning minu vaieldamatu lemmik on FLAT WHITE. Eestisse sattudes tormasin samuti hommikuti kohvikutesse kohtuma oma uute heade sõpradega, aga kuidagi ei ole mul õnnestunud siin kohtuda enam FLAT WHITE-ga. Välismaal olles küsitakse, mille järgi sa kodumaal igatsed. Mina ütlen, et kodus olles igatsen ma FLAT WHITE-i järele. 3 Eestis taasveedetud kuu jooksul olen joonud nii mönegi kohvi Eesti kohvikutes, kuid tuleb tunnistada, et mulle siinpakutav ei maitse. Pigem tundub mulle, et Statoili bensukast soetatu on olnud üks asisemaid, aga Saaremaal Statoili ei ole. Ega siis jäänudki muud üle, kui asuda  Wikipedia abil FLAT WHITE-i olemuse kallale. A flat white is a coffee beverage originating from Australia. It is prepared by pouring microfoam (steamed milk from the bottom of a pitcher) over a single or double shot of espresso. It is similar to the latte and the café au lait. Like other espresso-based beverages, it can be interpreted various ways. The beverage is typically served in a small, 150–160 millilitre, ceramic cup. Microfoam is used, resulting in a smooth and velvety texture. A flat white may incorporate latte art. As producing microfoam, and a fortiori latte art, requires a skilled barista, it is a sign of attention to quality, and a defining characteristic of Third Wave Coffee.

Loen ühtepidi ja teistpidi ning teoreetiliselt peaks flat white olema sarnane cafe latte-ga, aga ... Aga mis on siililegi nähtav on see, et Eesti kohvitassid on ju naeruväärselt väikesed. Latte kohvi serveeritakse siin a la espresso tassidest. Austraalias ja Uus-Meremaal toodi suur flat white sageli lauda meie mõistes pudrukausis ning sinna taha võis ennast tõesti pikemaks ajaks ära unustada.