Taking tuna nets back home

Selleks aastaks on kõik tuunikalad juba ammu puksiirsumpades koju toodud, nüüd on siis aeg haide ning muude mereimetajate poolt lõhki käristatud ning tuukrite poolt meres kiirelt kinnitraageldatud sumpade maaletoomiseks ning parandamiseks. Meie kompaniil juhtus aga kokkuvõttes õnnelik õnnetus sumba maaletõstmisel, nimelt sumpa tõstev kraana upitas ennast sirgu taeva poole. The crane tipped over at about 4pm and is sitting with its rear wheels about 4.5m in the air and its front wheels about 12m above the ground. The driver was in the cabin at the time but was unharmed and was able to get out. MFS spokeswoman described the crane as very unstable and said an excavator is being brought in to stabilise it before another crane can be used to right it. Käivitati päästeoperatsioon ning linnarahvas leidis samuti tee sadamasse, kus siis politsei ning päästeamet neid eemale hoidis, kuniks kahe suure kraana ning ekskavaatori abil kraana taas taevastest kõrgustest maa peale toodi.

Nädala teises pooles saabus kraana professionaalsest kraanafirmast koos professionaalse juhiga ning puksiirsumba tõsteprotsess sai toimuma plaanipäraselt.

Pilly fishing – maakeeli sardiinipüük

Eelmisel nädalal, paar päeva peale Volbripäeva, avasin ma kutselise kalapüügihooaja. Aasta alguses sai samuti korra kalal käidud, aga tol korral harrastuse mõttes ning õhtul sai Miisu kombel kogu saak kõhtu peidetud. Seekord oli aga asi märksa tõsisem. Suundusin merele sardiinilaeva (purseseiner) Makybe BJ pardal. Igapäevaselt kulub meil oma tuunipere (750t- see siis kalade üldmass, mis ookeanist kvoodi alusel välja püüti) toitmiseks ligikaudu 75 tonni sardiine. Et siis tuunid saavad iga päev keskmiselt 1-10 oma kaalust sööta. Eks siis koristuspäeval (harvest) ole näha, kui suur osa sellest sardiinikogusest on muundunud kvaliteetseks tuunilihaks.

Sardiine püütakse seinnoodaga. seinnoot ingl seine, pr senne - kurnpüüniste hulka kuuluv kalapüünis, kujutab endast köitele (selistele) rakendatud tasapinnalist võrkseina. Seinnoot on suurim võrkpüünis, võib olla 2-3km pikk, 500-700m kõrge (tavaliselt 500-800×100-250m). Avastatud kalaparve ümber heidetav hiiglasuur võrksein. Nooda alumine äär veetakse kokku ja kala jääb noota nagu kaussi.  Seinnoot sobib just parvelise eluviisiga kalaliikide püügiks, sest meie puhul 600 meetri pikkuse noodaseinaga ei suuda just väga suurt osa ookeanist läbi kammida. Erinevalt tuunikalast, kes veedab öö põhjaläheduses ning tõuseb parvedes pinnale päevavalguses, mil on neid võimalik samuti seinnoodaga püüda, käib sardiinipüük öösiti. Päeval kondavad sardiinid rohkem omapäi ookeanis ringi, sest nähtavus on hea ning tuntakse ennast röövliikide rünnakute osas julgena, aga öösel kui nähtavus kaob tuleb jänes püksi ning avaldub karjaefekt – püsida oma liigikaaslase kõrval ning loota, et saagiks langeb just tema. Kuna nii arvavad enamus sardiine, siis ujuvad öises pimeduses ookeanis ringi suured sardiiniparved, mida siis sonaritega varustatud kalalaevad avastada püüavad.

Püügipiirkonda jõudmine võtab aega Port Lincolnist kolm tundi, seega asusime teele 3 tundi enne päikeseloojangut. Erilisi ettevalmistusi teha pole seega ootasime kuni valmis öhtusöök (kanasnitsel, juurviljad, chips), kinnitasime keha ning valmistusime kaptenisillalt tulevaks häireks, kui on avastatud kalaparv, mis tuleb kiirelt võrguga ümbritseda. Ega kalalaevas peale videomängude, videofilmide ning lugemise suurt midagi teha pole, seega enamus kobis oma koikudesse häiret ootama. Samas eks püügiärevus painas mind samuti seega ega ma sügavalt uinunud ning öösel kell pool kolm kõlas lõpuks oodatud häire. Nüüd polnud enam aega, nagu tuletõrjujad vupsti tekile, karsumm seinnooda algus üle parda ning kiirelt ümbritseda kalaparv (shooting). Kõik see toimus siis jätkuvalt pimedas, et mitte hirmutada kalaparve. Kui laevaga tiir ümber kalaparve tehtud, siis jämeda vaieriga tõmmatakse seinnooda alumine serv kokku, peale mida võib öelda, et kes sees see sees, kes väljas see väljas. Sellele järgneb siis kõige töömahukam osa, nimelt seinnooda kerimine taaskord laeva pardale. Eks Saaremaa rannakalanduses kasutatavate seisevnootade (maakeeli kastmördade) juhtaedade (tiivaste) pikkused ulatuvad samuti 500-600 meetrini, kuid sügavused on siis 5-10 meetrit. Meie seinnooda sügavuseks on siis 120 meetrit, seega suur hulk noodalina, mida sisse kerida. Kui suur osa noodast taaskord laeva keritud, siis saabub kalamehe jaoks tõehetk, mis siis on ka jäänud püünisesse. Pilk üle parda reedab, et mitte just eriti. Võimas pump pumpab 25-30 tonni sardiine kiirelt laevatrümmi. Seame kõik valmis järgmiseks shot-iks, aga enne kui avastame uue kalaparve kumab koit ning asume koduteele.

Sadamas pumbatakse sardiinid siis juba omakorda rekka peal olevatesse konteineritesse, kust need leiavad oma tee siis kas söötmislaevale või külmhoonesse külmutamisele. Mina valmistasin siis kojujõudes sardiinipirukaid ning sardiinirollmopsi. Vaesel ajal aitab sardiin endal süüa ka, aga meie koduvete räimele ta kulinaarselt konkurentsi küll ei paku.

Tuna fishing history - tuna poling

Casual labor

Austraalias on juhusliku töö leidmine küllaltki lihtne, sest hooajatöödel tehakse suur osa tööst ära casual labori (juhuslik tööjõud) poolt. Casual laborile ei pea maksma puhkusetasu ega muid sotsiaalseid tagatisi. Ning casual labor-i saab kutsuda tööle siis, kui talle midagi tööd pakkuda on, kui midagi teha pole, saadad casuali koju uut telefonikönet ootama ning telefonivalves olev casual palgafondi ei söö. Viimastel nädalatel hakkasid ka minu töötunnid tuunilaeval kahanema, sest selleks aastaks on nüüd kõik tuunid paigutatud sumpadesse ning kuni harvest-ini vähe rahulikum periood. Kuna kõik kinnipüütud tuunid on jõudnud koju, siis on tagasi ka kõik põhikohaga (full-time) töötajad ning meeskonna komplekteerimisel höivatakse need, kellele niikuinii tuleb palka maksta. Viimasel kahel nädalal oli mulle ette nähtud siis kaks tööpäeva, lisaks sain siis töötada kaks päeva, kui hommikul keegi haiguse või muul põhjusel pardale ei ilmunud ning mind tööle kutsuti ommiku telefoniga. Aga kui eelmisel reedel PC mainis, et there is no work for me next week oli minu jaoks asi selge. Mulle hetkel aitab, kuni harvest-ini tuleb leida endale mingi muu jobi.

Esimese hooga tormasin kuivale maale saades külastama kalandusettevõtteid, kes eelmiste tööotsingute käigus olid jäänud positiivselt meelde, aga eks sealgi niimoodi lambist sissejalutades on võimalik saada miskit juhuslikku tööd. Kui saabub suurem kogus kala, mida töötleda, siis tömmatkse nimekirjas olevatele casual-idele traati ning kutsutakse tööle. Ja casual-ide tööle võtmise juures on arvestatud ka seda, et kõik ei pruugi tuletörjuja  kombel kiirelt reageerida ning nimekiri peab olema igaks juhuks pikem (a la varumeeste pink, mõne jalgpalliklubi varuväravavaht teeb aastaid trenni, aga väljakule ei saa).  Kuna elan hetkel paari millise vaatega majas, siis püüdsin kramplikult hoida kinni linnast, mis mulle meeldib, aga see juurte kasvatamine on ohtlik – tööturul tuleb olla painduv nagu plasteliin.

Lähenesin asjale teisest küljest. Mida tuleb elus korda saata. Eestis öeldakse, et elus tuleb istutada vähemalt üks puu. Mulle öösel ilmutas, et Austraalias tuleb elus vähemalt korra külvata vilja. Hommikul sukeldusin siis linna eesmärgiga leida tööd viljakülvajana. Minule üllatuseks ei ole siinsetes kahes tööbüroos ühtegi põllumajanduslikku tööpakkumist, kuigi kogu Eyre poolsaar on aerofotolt vaadates üks suur põld. Marssisin siis EP Grain kontorisse, kes üks kohalikest viljakokkuostjatest ning pärisin aru, et mis värk on, kus farmerid endale casual tractor driver-eid leiavad. Grain merchant Tom ei osanud mulle esimese hooga miskit tarka kosta, aga siis tärgatas tal, et ta helistab oma onule Mike-ile, kellel mitmeid farme ümbruskonnas. Jättis minu numbri temale ning õhtul Mike helistas. Uuuris kohe, et kas töötasin Esperances WA- s George-i juures, kus olevat 5 eestlast olnud ja andis Manager David-i numbri. Manager David-iga leppisime kokku, et saame jutuajamiseks kokku Tumby Bays afternoon, 40 km Lincolnist.

Hommikul hääletasin aegsasti Tumby Bay-sse. Sadas vihma. Tumbys jätsin David-i telefonile sõnumi, et olen kohal. Peagi ta helistas, et ta elab hoopis Cleve-is, mingi 100km edasi põhja pool. No mis seal ikka, lubasin kohale hääletada. Aga peale poolt tundi vihmas leidsin, et tahan koju. Ületasin maantee ning hääletasin tagasi Lincoln-i.

Homme plaanin küsida viljaterminalis küüti mõnelt Cleve-ist saabuvalt viljarekkalt (grain road train).

The 225-metre grain ship Grand Rodosi T-boned the tuna boat

The 225-metre grain ship Grand Rodosi T-boned the tuna boat at about 5 knots, crushing its port side and almost sheering off its wheelhouse. Department for Transport, Energy and Infrastructure transport safety regulation director Brian Hemming said something seemed to have happened in the wheelhouse as the vessel was berthing and there would be an investigation to find out what caused the crash and if anyone would be prosecuted. "It's a pretty serious speed for a collision," Mr Hemming said. "This type of collision would have resulted in at least serious injury if not a lot worse if anyone had been on board (the Apollo)."

The 47-metre Apollo went down in less than half an hour after it was hit just before 3pm. The Grand Rodosi was due to leave Port Lincoln this Friday but it has been detained by the Australian Marine Safety Authority until a metre-long tear in its hull is repaired and while the Australian Transport Safety Bureau investigates. 

The Apollo, the largest vessel in Port Lincoln's fishing fleet, was believed to be worth about $20 million. It will be a major operation to salvage the 700-tonne vessel taking several days if not weeks. Flinders Ports is also assessing damage to the wharf including six large fenders, which were destroyed.