Viimane veerand

Kolmveerand mulle antud ajast Austraalias on saanud ajalooks ning on jäänud vähem kui kolm kuud, kui tõusen päev enne illegaali staatusesse langemist  Air Pacific Boeingu pardal Austraalia pinnalt õhku. Lennuki maandumisplatsiks saab Nadi rahvusvaheline lennujaam. Eesti Vabariigi kodanikel on võimalik Fiji vabariigis viibida viisata kuni 4 kuud. Fiji time ootab mind troopilised liivarannad, maalilised troopikaveed, liigirikkad troopikametsad, naeratavad troopikainimesed.

Täna hommikul olime valmis alustama tuunikalade harvestamisega, aga põhjatuul näitab siin oma jõudu. Austraalias valitseb talv, aga Port Lincoln on siiski suht maheda talveilmaga seni olnud. Paiknemine ookeaniääres elimineerib öökülmad. Kesk-Austraalias asuvas Alice Springsis on paar külmakraadi hommikusel ajal suht tavapärane nähtus talvisel aal. Siin on jahedamatel hommikutel nii 7-8 kraadi sooja ja päeva peale käib termomeeter kuskil 16 kraadi peal ära. Kui juhtub olema tuulevaikne päikseline päev siis saab põhjamaalasena klassifitseeritud päev ikkagi kenaks suvepäevaks. Aga jah, hommikuti lühikeste pükstega laeva pardale saabumisega olen ma juba ammu Jaan Pärna nimelise auhinna välja teeninud ning sandaale pole vajagi. 10 kraadistel  hommikutel muud juttu ei kuule kui et freezing cold, freezing cold, aga minu silmad ei märka küll, et midagi jäätunud oleks.

Teine asi, mida kolleegid ei suuda mõista on see, et tulen hommikul kogu tee jala sadamasse. Austraallane ei lahku kunagi kodust autota, just väiksemates linnades, kus puudub ühistransport. Kui Saaremaal jäeti luud uks taha kodust lahkudes, siis siin aetakse automobiil õuest tänavale, mis märgiks, et inimene kodust lahkunud. Aga mina lausa naudin oma hommikusi 20-40 minutilisi jalutuskäike sadamasse, kui linn alles magab ning puhanud keha ja meel suudab tammumise kõrval kuulata ka loodushääli. Õhtul merelt naastes on aga jah hea kellegilt küüti koju saada.

Viimased viis aastat elasin Tartus Emajõe kaldal ning toa aknast avanes vaade Emajõele, kuid praegusest kodust avanev avar vaade ookeanile, sadamale ning Bostoni saarele kaalub selle kindlasti üle. Viimased 1.5 nädalat olen ma majas elanud ning toimetanud üksi, sest päevast-päeva oma toas telekamänge mängiv ning multikaid vaatav Michael sõitis vist oma vanemate elamisse Streaky Bay-sse ning kaasüürilise otsimise kuulutuse ajalehte pannud Ricky veedab enamuse aega oma tüdruksõbra juures Wangarys. Kui tööd tehes mul kuidagi külm ei hakka, siis õhtuti teleka ees istudes on küll jahe hakanud kütmata majas. Austraaliale kohaselt on installitud majja küll suvel jahutav ning talvel soojendav elektriga töötav õhu inverter, aga keskkonnast hooliva inimesena ma ilma ei küta, sest eks see aparaadist tulev soe õhk hajub kiirelt mööda ilma laiali.

Hea, et käes on harvest time ning mina harvest boat-il, sest see tuunide söötmine muutus juba pikapeale küllaltki igavaks. Eriti nende farmide puhul, kus tuunid enam eriti süüa tahtnud, seal siis passi tükk aega, et konteineris olevatest sardiinidest lahti saada. Sest kui maal karjatatavatele pudulojustele viid suure heinapalli ette ning neil seda siis terve päev aega nosida, siis merefarmis värskete sardiinidega seda teha saa. Liialt kiirelt söötes hõljuvad sardiinid läbi farmi ookeanipõhja. Külmutatud sardiinide puhul jah, me tõstame paar tonnist alusetäit sardiine söötmispuuri, kust need siis sulades pudenevad sardiinide ette, aga farming is farming ning fishing on fishing. Kogemuse mõttes oli huvitav, aga teist hooaega siin tuunikalasid sööta küll ei viitsiks. Kalapüügiga kaasnev kirg ning hasart karjatamises puudub, mida pakkus vahetusmehena paaril ööl sardiinilaevaga tuunidele sardiinipüük. Ning rahaliselt pakkus öö sardiinilaevas sama palju kui nädal söötmislaevas. Sardiinilaeva madrused teenivad siin 6-7 kuu pikkuse püügihooajaga nii $80,000, aga eks järjekord ole ka pikk, kes meepoti äärde tahavad saada. Suvalise backpackerina linna saabudes oleks koht sardiinilaevas olnud kui suuremat sorti lotovõit, aga suur lotovõit saab naeratada vaid üksikutele. Eks meie firma sardiinilaeva tüübid alustasid ka kõik kunagi feeding boat-ilt, aga mul ei ole aega siin karjääri teha ning ametiredelil tõusta. Uued kalaveed ning kalalaevad ootavad mind ees.

Time for tuna harvest

Kui Maarjamaal on igal oinal oma mihklipäev, siis Austraalia tuunipealinnas Port Lincolnis on igal tuunikalal oma ...

Algavad verised päevad

A local fishing company is seeking keen and reliable Deckhands for the Tuna harvest. Prior Deckhand experience an advantage but not essential. Successful applicants must be: reliable, fit and healthy, able to work up to 7 days per week and must undergo a drug and alcohol test. Apply to Complete Personnel with your current resume, mandy@complete-personnel.com.au

Location: SA - PORT LINCOLN

Salary: Fish and Crustacean award

Work type: Casual position
Tenancy: Temporary, <6 months

Hours: 20hrs plus

Number of positions: 10

Source: Employment service provider
Job ID: 212030588
Last modified: 16 June 2011
Options: None

Queen's birthday

Kord aastas on austraallastel ometi ka kasu sellest, et Austraaliat valitseb de jure j2tkuvalt inglise monarh. Nimelt on homne esmaspäevane päev Austraalias riigipyha, sest tähistatakse Queen's birthday. The Queen's Official Birthday, the Queen's Birthday, or the Sovereign's birthday is the day on which the birthday of the monarch of the Commonwealth realms is officially celebrated. The exact date of the celebration varies from country to country, and generally does not fall on the day of the monarch's actual birthday, that of the current sovereign, Elizabeth II, being 21 April. Australia, except for Western Australia, observes the Queen's Birthday on the second Monday in June, marking it with a public holiday that also serves as the opening weekend to Australia's snow season.
Aga see, et homme on riigipyha ei tähenda, et me ei läheks täna 6htul taas sardiinipyygile. Tuuniriigil ei ole inglise monarhist sooja ega kylma.

olukorrast tuuniriigis

National Sorry Day

"Mul on kahju ja ma vabandan." lausus omal ajal peaminister Mart Laar, sest oli 1994. aastal valitsuse pressikonverentsil teatanud, et  “ei tea rublade saatusest midagi”. Tegelikult olid rahavahetuse käigus kogutud rublad maha müüdud Tšetšeeniasse.

13. veebruaril 2008. aastal vabandas peaminister Kevin Rudd ametlikult parlamendis peetud kõnes Austraalia pärismaalaste ees, eelkõige Stolen Generation ees. Varastatud põlvkond on pärismaalastest lapsed, kes võeti ära nende vanematelt aastatel 1869-1969. Alates 1998. aastast on 26. mai The National Sorry Day, millega avaldatakse kahetsust pärismaalaste väärkohtlemise üle minevikus. 

Today we honour the Indigenous peoples of this land, the oldest continuing cultures in human history.
We reflect on their past mistreatment.
We reflect in particular on the mistreatment of those who were Stolen Generations – this blemished chapter in our nation's history.
The time has now come for the nation to turn a new page in Australia's history by righting the wrongs of the past and so moving forward with confidence to the future.
We apologise for the laws and policies of successive Parliaments and governments that have inflicted profound grief, suffering and loss on these our fellow Australians.
We apologise especially for the removal of Aboriginal and Torres Strait Islander children from their families, their communities and their country.
For the pain, suffering and hurt of these Stolen Generations, their descendants and for their families left behind, we say sorry.
To the mothers and the fathers, the brothers and the sisters, for the breaking up of families and communities, we say sorry.
And for the indignity and degradation thus inflicted on a proud people and a proud culture, we say sorry.
We the Parliament of Australia respectfully request that this apology be received in the spirit in which it is offered as part of the healing of the nation.
For the future we take heart; resolving that this new page in the history of our great continent can now be written.
We today take this first step by acknowledging the past and laying claim to a future that embraces all Australians.
A future where this Parliament resolves that the injustices of the past must never, never happen again.
A future where we harness the determination of all Australians, Indigenous and non-Indigenous, to close the gap that lies between us in life expectancy, educational achievement and economic opportunity.
A future where we embrace the possibility of new solutions to enduring problems where old approaches have failed.
A future based on mutual respect, mutual resolve and mutual responsibility.
A future where all Australians, whatever their origins, are truly equal partners, with equal opportunities and with an equal stake in shaping the next chapter in the history of this great country, Australia.