Saaremaa suvi

Saaremaa suvi ilma lestakalata on sama mis laste sõber jõuluvana ilma habeta (Nasva). Sellel aastal olid Saaremaa suvekuulutajad suve esimesel päeval ilusasti kohal - sööme ära!

624 päevaga ümber imelise ilma

katamaraan Nordea käis 624 päevaga ümber ilma, aga David Non 616 päevaga ainult teispool maakera 

Kui Piusale, siis rongiga

Edelaraudtee rongid sõidavad taas Piusale, kuhu suveperioodiks pikeneb Tartu-Koidula liin.
Edelaraudtee rong väljub Tartust Piusa poole kuni augusti lõpuni iga päev kell 10.14 ning tagasi Piusalt Tartusse kell 15.05. Septembris jääb rong käiku nädalavahetustel. Edelaraudtee müügijuhi Annemari Oherdi sõnul sõitis rong Piusale viimati üle kümne aastat tagasi. "Suvine väljasõit Piusale annab hea võimaluse tutvumiseks looduskauni paigaga, mida täiendab rongisõiduelamus," tõdes ta.  Kui vanasti oli Piusa lõppjaam Valga suunalt saabuvale rongile, siis nüüdne reis ühendab Piusat Tartuga läbi Põlva, mis sai võimalikuks tänu Koidula piirijaamale, mis Valgast ja Põlvast tulevaid raudteeharusid ühendab.

Meretöö

Ülo Tuuliku mõtisklusi Nasva kalurikülas Saaremaal. Režissöör Toomas Tahvel.
http://etv2.err.ee/videod/26f76794-0391-4386-8cfa-c3fc18960961
 

Rünt

Rünt(Gobio gobio L.) maakeeles lisaks veel liivarull, mudarull, maidel, kivimaidel, kivikala, ürilane, üril, ürul, jõejüri, rundul, grundul, grindu, krinklik, põhjaõrn, trullingas, mudamaim.

Rünt on väike kala rulja ja sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja küljed hõbedased, kaetud sinakate või mustade laikudega. Tumeda seljapoole ja läbipaistvalt rasvvalge kõhupoole piiriks on tume küljetriip. Suunurkades on poised. Ründid on keskmiselt 6…11 cm pikad ning kaaluvad 3…21 g. Meie vetele iseloomuliku ründivormi leviku lõunapiir kulgeb üle Iiri- ja Inglismaa (v.a.>Shotimaa), Prantsusmaa, Itaalia põhjaosa kuni Makedooniani välja. Põhjapiir ulatub läbi Taani, Rootsi- ja Soome lõunaosa Laadoga ja Oneega järvede, Petshoora ja Severnaja-Dvina jõgedeni. Idapiir kulgeb mööda Volga ja Dnepri jõgikondi. Mitte kõik kalad ei vaja normaalseks elutegevuseks ühepalju hapnikku.
Minimaalset vees lahustunud hapnikukogust, mille juures antud kalaliigi esindaja suudab veel/juba elus püsida, kutsutakse hapnikuläveks. Mida rohkem peab kala eluspüsimiseks vees hapnikku leiduma, seda kõrgem on hapnikulävi. Üheks meie vete väga kõrge hapnikunõudega kalaks on rünt. Vee hapnikusisaldus ongi üheks põhiliseks ründi levikut piiravaks faktoriks, nn. limiteerivaks teguriks. Nii võibki Eestis leida rünti nii mandri kui saarte kiirevoolulistes (kärestikulistes) ja seega ka hapnikurikastes ojades, jõgedes, liivapõhjalistes järvedes ning paiguti ka riimveelisest rannikumerest, kus ta asustab veekogude madalamaid alasid. Rünt on tüüpiline põhjakala. Ta koguneb veekogu liiva-, kruusa-, ja/või kivise põhjaga osades suurematesse või väiksematesse parvedesse. Kärestikuliste jõgede/ojade tasasepõhjalistel lõikudel võib ründi asustustihedus olla märkimisväärselt kõrge. Päevase eluviisiga rünt eriline rännumees ei ole. Täheldatud on vaid migratsioone suvel madalamatesse- ja talvel sügavamatesse veekogu osadesse. Toidus on esikohal veekogude põhjaorganismid: putukavastsed ja limused, taimeosakesed ja kalamari. Märkimist väärib see, et Võrtsjärves peetakse rünti suurimaks kalamarjahävitajaks, kes maiustab peamiselt tindi ja kiisa marjaga. Ründid on väga uudishimulikud kalad, keda on võimalik ligi meelitada põhjavett sogastades. Siis võivad nad tükk aega paigal püsida ja liikumatult ühte punkti jõllitada. Kudemise ajal, mis võib toimuda maist kuni augusti alguseni, on ründid lärmakad ja peksavad sabadega vett. Kudemine leiab aset eelistatult kiires voolus ja kivisel põhjal. Mari kleepub kividele ja taimejuurtele ning selle areng kestab keskmiselt 8 päeva. Koorunud vastsed lebavad veidike aega liikumatult veekogu põhjal, enne kui tegutsema hakkavad. Rünt hakkab sigima 3 eluaastal ning võib elada kuni 7 aastat vanaks. Rünt, kes veest välja võetuna kiiresti sureb, püsib õngesöödana kaua elus. Teda kasutatakse söödana angerjate ja lestadepüügil. Ka inimesed hindavad teda maitsva liha tõttu, kuid erilist töönduslikku tähtsust tal ei ole. Ta ei kuulu ka looduskaitse alla.