Rünt(Gobio gobio L.) maakeeles lisaks veel liivarull,
mudarull, maidel, kivimaidel, kivikala, ürilane, üril, ürul, jõejüri, rundul,
grundul, grindu, krinklik, põhjaõrn, trullingas, mudamaim.
Rünt
on väike kala rulja ja sihvaka kehaga, kelle selg on pealt rohekaspruun ja
küljed hõbedased, kaetud sinakate või mustade laikudega. Tumeda seljapoole ja
läbipaistvalt rasvvalge kõhupoole piiriks on tume küljetriip. Suunurkades on
poised. Ründid on keskmiselt 6…11 cm pikad ning kaaluvad 3…21 g. Meie vetele iseloomuliku ründivormi leviku lõunapiir kulgeb üle
Iiri- ja Inglismaa
(v.a.>Shotimaa), Prantsusmaa, Itaalia põhjaosa kuni Makedooniani välja. Põhjapiir
ulatub läbi Taani, Rootsi- ja Soome lõunaosa Laadoga ja Oneega
järvede, Petshoora ja Severnaja-Dvina jõgedeni. Idapiir kulgeb mööda Volga ja Dnepri jõgikondi.
Mitte kõik kalad ei vaja normaalseks elutegevuseks ühepalju hapnikku.
Minimaalset vees lahustunud hapnikukogust, mille juures antud kalaliigi esindaja suudab veel/juba elus püsida, kutsutakse hapnikuläveks. Mida rohkem peab kala eluspüsimiseks vees hapnikku leiduma, seda kõrgem on hapnikulävi. Üheks meie vete väga kõrge hapnikunõudega kalaks on rünt. Vee hapnikusisaldus ongi üheks põhiliseks ründi levikut piiravaks faktoriks, nn. limiteerivaks teguriks. Nii võibki Eestis leida rünti nii mandri kui saarte kiirevoolulistes (kärestikulistes) ja seega ka hapnikurikastes ojades, jõgedes, liivapõhjalistes järvedes ning paiguti ka riimveelisest rannikumerest, kus ta asustab veekogude madalamaid alasid. Rünt on tüüpiline põhjakala. Ta koguneb veekogu liiva-, kruusa-, ja/või kivise põhjaga osades suurematesse või väiksematesse parvedesse. Kärestikuliste jõgede/ojade tasasepõhjalistel lõikudel võib ründi asustustihedus olla märkimisväärselt kõrge. Päevase eluviisiga rünt eriline rännumees ei ole. Täheldatud on vaid migratsioone suvel madalamatesse- ja talvel sügavamatesse veekogu osadesse. Toidus on esikohal veekogude põhjaorganismid: putukavastsed ja limused, taimeosakesed ja kalamari. Märkimist väärib see, et Võrtsjärves peetakse rünti suurimaks kalamarjahävitajaks, kes maiustab peamiselt tindi ja kiisa marjaga. Ründid on väga uudishimulikud kalad, keda on võimalik ligi meelitada põhjavett sogastades. Siis võivad nad tükk aega paigal püsida ja liikumatult ühte punkti jõllitada. Kudemise ajal, mis võib toimuda maist kuni augusti alguseni, on ründid lärmakad ja peksavad sabadega vett. Kudemine leiab aset eelistatult kiires voolus ja kivisel põhjal. Mari kleepub kividele ja taimejuurtele ning selle areng kestab keskmiselt 8 päeva. Koorunud vastsed lebavad veidike aega liikumatult veekogu põhjal, enne kui tegutsema hakkavad. Rünt hakkab sigima 3 eluaastal ning võib elada kuni 7 aastat vanaks. Rünt, kes veest välja võetuna kiiresti sureb, püsib õngesöödana kaua elus. Teda kasutatakse söödana angerjate ja lestadepüügil. Ka inimesed hindavad teda maitsva liha tõttu, kuid erilist töönduslikku tähtsust tal ei ole. Ta ei kuulu ka looduskaitse alla.
Minimaalset vees lahustunud hapnikukogust, mille juures antud kalaliigi esindaja suudab veel/juba elus püsida, kutsutakse hapnikuläveks. Mida rohkem peab kala eluspüsimiseks vees hapnikku leiduma, seda kõrgem on hapnikulävi. Üheks meie vete väga kõrge hapnikunõudega kalaks on rünt. Vee hapnikusisaldus ongi üheks põhiliseks ründi levikut piiravaks faktoriks, nn. limiteerivaks teguriks. Nii võibki Eestis leida rünti nii mandri kui saarte kiirevoolulistes (kärestikulistes) ja seega ka hapnikurikastes ojades, jõgedes, liivapõhjalistes järvedes ning paiguti ka riimveelisest rannikumerest, kus ta asustab veekogude madalamaid alasid. Rünt on tüüpiline põhjakala. Ta koguneb veekogu liiva-, kruusa-, ja/või kivise põhjaga osades suurematesse või väiksematesse parvedesse. Kärestikuliste jõgede/ojade tasasepõhjalistel lõikudel võib ründi asustustihedus olla märkimisväärselt kõrge. Päevase eluviisiga rünt eriline rännumees ei ole. Täheldatud on vaid migratsioone suvel madalamatesse- ja talvel sügavamatesse veekogu osadesse. Toidus on esikohal veekogude põhjaorganismid: putukavastsed ja limused, taimeosakesed ja kalamari. Märkimist väärib see, et Võrtsjärves peetakse rünti suurimaks kalamarjahävitajaks, kes maiustab peamiselt tindi ja kiisa marjaga. Ründid on väga uudishimulikud kalad, keda on võimalik ligi meelitada põhjavett sogastades. Siis võivad nad tükk aega paigal püsida ja liikumatult ühte punkti jõllitada. Kudemise ajal, mis võib toimuda maist kuni augusti alguseni, on ründid lärmakad ja peksavad sabadega vett. Kudemine leiab aset eelistatult kiires voolus ja kivisel põhjal. Mari kleepub kividele ja taimejuurtele ning selle areng kestab keskmiselt 8 päeva. Koorunud vastsed lebavad veidike aega liikumatult veekogu põhjal, enne kui tegutsema hakkavad. Rünt hakkab sigima 3 eluaastal ning võib elada kuni 7 aastat vanaks. Rünt, kes veest välja võetuna kiiresti sureb, püsib õngesöödana kaua elus. Teda kasutatakse söödana angerjate ja lestadepüügil. Ka inimesed hindavad teda maitsva liha tõttu, kuid erilist töönduslikku tähtsust tal ei ole. Ta ei kuulu ka looduskaitse alla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar