Laupäeval selgus, et ühe tuunisumpa pukseeriva laeva tekimadruse onu on siit ilmast lahkunud ning vajab ta siis asendust. Manager Steve pakkus mulle, et kas ma sooviksin minna pukseerivale laevale tekimadruseks. Loomulikult olin ma nõus, eelkõige sellepärast, et midagi uut ja huvitavat ning teiseks seetõttu, et tuunisumba pukseerimise eest makstakse paremini ning tööd suurt ei pea tegema. Võib vahest tõmmata paralleeli eurosaadikute kojuigatsustasuga, kus siis makstakse tasu selle eest, et pead töötama kodust eemale. Aga minu jaoks on laeva saamine mitte kodust eemaleminek vaid saabumine koju. Oma voodi, laevapere, oma kokk – kas just jackpot, aga sinnapoole.
1. 1. Päev
Sõidame hommikul sadamast välja. Tuunikalasumpa pukseeriv laev Olive Skye on umbes 3 tunni kaugusel. Tuult on ookeanil omajagu, nii et tuleb ennast ikka kinni hoida. Kohalejõudes selge, et tuunide keskmise kaalu selgitamiseks liialt tuuline. Loobime kaasavõetud tonni sardiine tuunidele ning suundun väikese paadiga Olive Skye pardale, kuhu meid siis koos paadiga (dinghy) tõstetakse. Meeskonnaks meil siis horvaadist kapten Nedo, kes siis hoolimata 40-st Austraalias veedetud aastast räägib minust tublisti puisemat inglise keelt kui mina. Mehhaanik Stretch, kes peale 15 aastat Tonys Tunas sel aastal otsustas lahkuda ning siis kolm sukeldujat, Luke, C.J. ja Ty. Huvitavaima taustaga on neist C.J. , kes siis buur ja keda Londonis kohatud aussie tütarlaps siia mandrile elama toonud. Sain laeva pardal olla vahest tunnikese, kui lähenes meile kalandusametnike laev, keda oli oodata siis meie pardale pabereid kontrollima. Kui Eestis kurdetakse, et pole meie keskkonnainspektsioonil piisavalt võimekust avamerel toimuval kalandusel silma peal hoida, siis ka siin on kogu Lõuna-Austraalia kalandusvetes toimuval silma peal hoidmas vaid üks laev. Pandi siis kirja kõigi laevaliikmete nimed ning vaadati üle, ega ei ole pardal illegaalset saaki.
Sukeldujad käivad siis kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kontrollimas kalade olukorda sumbas ning meie ülesandeks siis turvaliselt veeskada paat millega nad siis slepis olevale sumba juurde sõidavad. Mina pesen detergendiga kajuti väliseinu ning söön värsket sashimit. Õhtusöögiks oivaline seapraad. Hilisõhtul kell 23.15 algab minu 1.45 pikkune vahikord.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar