Time to go

Ühtekokku 6 kuud ehk pool aastat ei ole ma maad mööda lahkunud Port Lincoln-i linna piiridest, mis on väiksem isegi kodulinnast Kuressaarest. Väiksena sõitsime vähemalt nädalavahetustel linnast maale Nasvale maakodusse, olgugi et Nasva asub Kuressaarest vaid 8km kaugusel. Aga ega mind siin teispool linnapiiri pole midagi ka oodanud, lõputud põllud, sest Eyre poolsaarel on suur osa võsast maha võetud ning põllumajandusmaana kasutusele võetud. Viimane lahing võsale anti, kui jäneste populatsioon plahvatuslikult kasvas, siis põletati ka viimased võsalaigud maha. Aga nüüd on aeg murda see linnablokaad ning asuda taas oma põhitöö juurde e. rändamise juurde. Päris-päris tuuniharvest-i lõpuni ei suutnud ma siiski jääda, laupäeval on tulemas  harvest-i lõppu tähistav pidu, kuid sinna veel terve nädal ning mida lähemale on tulnud hetk asuda teele, seda pikemaks on muutunud päevad ning minutid. Ja eile ma otsustasin, et enam ei suuda ning elevus asuda teele seljatas võimaluse panna lõppakord siinsele tuunikarjatamisele aasta esimese pohmelliga. Sest see on isegi teise ilma lahkunud tuunidele selge, et alkoholiga seal peol piiri ei peata.

Seljakotid selga
koju jäägu tsumadan
kikilips ja kaap
oodaku oma aega veel
mees ei ohte pelga
naine kodus kamandab
kodust välja saab harva ju
hea on olla teel

Rännumees oma vabadust ei kingi. Rännumees teab kas ta ajast taga on või ees

View Hitchhiking to Cairns in a larger map