Lõhetalitaja päev farmis algab kell 7.30 hommikul ning seda 7 päeva nädalas, sest kalakesed nõuavad igapäevast hoolt. Esimeseks tegevuseks on meteoroloogiliste möötmiste tegemine. Möötmise alla kuuluvad kanalis voolava vee voolukiirus, lahustunud hapniku sisaldus ning vee temperatuur, lisaks sellele õhutemperatuur ning pilvisus. 
Samas möjutab välitingimustes töötavat lõhetalitajat päeva jooksul hoopis rohkem üks teine meteoroogiline näitaja – nimelt UV indeks. 
Päikese UV-kiirgus võib inimesel tekitada naha põletust. Et põletust tekitav toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest, siis kasutatakse meditsiinis mõistet ´erüteemne UV´, mis tähendab lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgust. Erüteemse UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ja avaldatakse UV-indeksina. Kui indeks on suurem kui 6 , siis ei tohiks unustada ennast pikalt päikese kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast ja kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga. Heleda nahaga põhjamaa rahvad on UV-kiirguse suhtes tundlikumad kui tumedanahalised aafriklased. UV-indeksi 3 puhul saab keskmine eestlane põletuseni küündiva doosi 50 minutiga ja indeksi 6 puhul vastavalt kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga (lisan siinkohal et lõhetalitaja tööpäev kestab 9 tundi). Põhjus, miks ma peatun UV indeksil on see, et Uus-Meremaal on suurte osooniaukude töttu UV-indeksi väärtused ekstremaalsed. 
Suvekuude keskmine UV-indeks on üle 11-ne. Eestis küünib UV-indeksi maksimaalne väärtus kesksuvise keskpäeva paiku 7,5-ni. Suvel Eestis rannaliivale suunduvate inimeste suureks sooviks on, et paistaks ere päike. Siinse eestlasest lõhetalitaja suureks sooviks on, et valitseks lauspilvisus.
Peale meteoroloogiliste näitajate fikseerimist on aeg asuda peamise tööülesande, kalade toitmise, kallale. Kalasid toidame 5 korda päevas 2 tunniste intervallidega kalajahust pressitud graanulitega.
Hetkel valdavalt 50-100 grammiseid lõhepoegi toidame me 3mm suuruste graanulitega, aga hiljem suuremaks sirgudes kugistavad lõhed juba 9mm suuruseid graanuleid. Päevas kühveldame me siis löhedele sumpa 3% suuruse koguse sööta nende kehamassist. Ehk siis 100kg inimese puhul tuleks päevas ära süüa 3kg toitaineid. Iga paari nädala tagant arvutame kaalumistulemustest lähtuvalt kalade uue keskmise kaalu ning määrame uue söötmisnormi. Hetkel meil siis igas sumbas keskmiselt 30 000 – 50 000 isendit ning iga söödakorra ajal vaja sinna siis 8-13 kg sööta laiali puistata.
Söötmisintervallide vahele jääval ajal tegeleme nn. jooksvate ülesannetega. Nendest köige sagedasem on surnud kalade eemaldamine sumbast. Lõhe noorjärkudele on kõige suuremaks ohuks kiire vool kanalis. Kuigi tegemist on tammidega reguleeritud hüdroelektrijaamu toitvate veekanalitega, juhitakse aeg-ajalt suuremaid veekoguseid seal ning sel ajal on ka noorjärkude suremus suurem. Surnud kalade kättesaamiseks vintsime me üles allavoolu asuva sumbakülje ning sirpame sirbakuga surnud kalad sumbanurkadest välja.
Hetkel meil sumpades suurimad kalad 100grammised ning läheb veel 2 aastat, kui on aeg need kalad tarbija lauale toimetada, aga kui önnestub 100grammine löhepoeg sumbast kätte saada veel punaste löpustega peale hingeheitmist, olen lähtuvalt säästlikust arengust ning uudishimust maitsnud ka neid lõhepoegasid. 
Õnneks töötas minu paarimees Marsh eelnevalt ühe teise löhefirma (Aoraki Smokehouse) suitsutsehhis ning tõi mulle üks päev paki kohalikku külmsuitsulõhet. Mönus pala loomulikult, aga ma olen siiski veendunud, et värskelt soolatud lõhe on jupp maad parem. 
Oma eluajast esimesed 8-9 kuud veedavad lõhed haudejaamas (hatchery), kust me nad siis toimetame oma kanalis asuvatesse sumpadesse. Haudejaama kasvatustankidest
pumpame lõhepojad transporttankidesse, aga seda ei saa teha väga kiiresti, sest tillukesed kalakesed peavad köik ükshaaval läbima loenduri, et möötmistulemus tuleks korrektne. 10 000-ne lõhepoja (umbes 300kg) 
pealepumpamine on meil võtnud ligemale 2 tundi. Sardiinilaeva pardal Austraalias jöudis selle ajaga üle 100tonni sardiine laeva trümmi pumbata. Samas läheb lõhepoegade paigutamine transporditsisternist sumpa väga kiiresti, sest mööda toru tsisternist väljavoolav vesi kannab endaga kaasa ka kõik lõhepojad.
Kala kasvatamine nöuab kordades rohkem kannatlikkust kui kala püüdmine (Mackenzie).
Samas möjutab välitingimustes töötavat lõhetalitajat päeva jooksul hoopis rohkem üks teine meteoroogiline näitaja – nimelt UV indeks. 
Päikese UV-kiirgus võib inimesel tekitada naha põletust. Et põletust tekitav toime sõltub UV-kiirguse lainepikkusest, siis kasutatakse meditsiinis mõistet ´erüteemne UV´, mis tähendab lainepikkuste järgi kaalutud toimega UV-kiirgust. Erüteemse UV-kiirguse intensiivsust mõõdetakse spetsiaalsete sensoritega ja avaldatakse UV-indeksina. Kui indeks on suurem kui 6 , siis ei tohiks unustada ennast pikalt päikese kätte, sest saadud kiirgusdoos sõltub ajast ja kõrgema indeksi puhul tekib põletus lühema ajaga. Heleda nahaga põhjamaa rahvad on UV-kiirguse suhtes tundlikumad kui tumedanahalised aafriklased. UV-indeksi 3 puhul saab keskmine eestlane põletuseni küündiva doosi 50 minutiga ja indeksi 6 puhul vastavalt kaks korda lühema ajaga, 25 minutiga (lisan siinkohal et lõhetalitaja tööpäev kestab 9 tundi). Põhjus, miks ma peatun UV indeksil on see, et Uus-Meremaal on suurte osooniaukude töttu UV-indeksi väärtused ekstremaalsed. 
Suvekuude keskmine UV-indeks on üle 11-ne. Eestis küünib UV-indeksi maksimaalne väärtus kesksuvise keskpäeva paiku 7,5-ni. Suvel Eestis rannaliivale suunduvate inimeste suureks sooviks on, et paistaks ere päike. Siinse eestlasest lõhetalitaja suureks sooviks on, et valitseks lauspilvisus. Peale meteoroloogiliste näitajate fikseerimist on aeg asuda peamise tööülesande, kalade toitmise, kallale. Kalasid toidame 5 korda päevas 2 tunniste intervallidega kalajahust pressitud graanulitega.
Hetkel valdavalt 50-100 grammiseid lõhepoegi toidame me 3mm suuruste graanulitega, aga hiljem suuremaks sirgudes kugistavad lõhed juba 9mm suuruseid graanuleid. Päevas kühveldame me siis löhedele sumpa 3% suuruse koguse sööta nende kehamassist. Ehk siis 100kg inimese puhul tuleks päevas ära süüa 3kg toitaineid. Iga paari nädala tagant arvutame kaalumistulemustest lähtuvalt kalade uue keskmise kaalu ning määrame uue söötmisnormi. Hetkel meil siis igas sumbas keskmiselt 30 000 – 50 000 isendit ning iga söödakorra ajal vaja sinna siis 8-13 kg sööta laiali puistata.Söötmisintervallide vahele jääval ajal tegeleme nn. jooksvate ülesannetega. Nendest köige sagedasem on surnud kalade eemaldamine sumbast. Lõhe noorjärkudele on kõige suuremaks ohuks kiire vool kanalis. Kuigi tegemist on tammidega reguleeritud hüdroelektrijaamu toitvate veekanalitega, juhitakse aeg-ajalt suuremaid veekoguseid seal ning sel ajal on ka noorjärkude suremus suurem. Surnud kalade kättesaamiseks vintsime me üles allavoolu asuva sumbakülje ning sirpame sirbakuga surnud kalad sumbanurkadest välja.
Hetkel meil sumpades suurimad kalad 100grammised ning läheb veel 2 aastat, kui on aeg need kalad tarbija lauale toimetada, aga kui önnestub 100grammine löhepoeg sumbast kätte saada veel punaste löpustega peale hingeheitmist, olen lähtuvalt säästlikust arengust ning uudishimust maitsnud ka neid lõhepoegasid. 
Õnneks töötas minu paarimees Marsh eelnevalt ühe teise löhefirma (Aoraki Smokehouse) suitsutsehhis ning tõi mulle üks päev paki kohalikku külmsuitsulõhet. Mönus pala loomulikult, aga ma olen siiski veendunud, et värskelt soolatud lõhe on jupp maad parem. 
Oma eluajast esimesed 8-9 kuud veedavad lõhed haudejaamas (hatchery), kust me nad siis toimetame oma kanalis asuvatesse sumpadesse. Haudejaama kasvatustankidest
pumpame lõhepojad transporttankidesse, aga seda ei saa teha väga kiiresti, sest tillukesed kalakesed peavad köik ükshaaval läbima loenduri, et möötmistulemus tuleks korrektne. 10 000-ne lõhepoja (umbes 300kg) 
pealepumpamine on meil võtnud ligemale 2 tundi. Sardiinilaeva pardal Austraalias jöudis selle ajaga üle 100tonni sardiine laeva trümmi pumbata. Samas läheb lõhepoegade paigutamine transporditsisternist sumpa väga kiiresti, sest mööda toru tsisternist väljavoolav vesi kannab endaga kaasa ka kõik lõhepojad.
Kala kasvatamine nöuab kordades rohkem kannatlikkust kui kala püüdmine (Mackenzie).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar