Edmonton

Edmonton on Alberta provintsi pealinn ning 2011. aasta andmetel elab siin 812 201 elanikku. Alberta provintsi suurim city on aga Calgary (1 200 000el.). Tekib õigustatult küsimus, miks põhjapool asuv väiksema elanike arvuga linn on provintsi pealinnaks. Rivaliteet nende kahe linna vahel algas juba 1880-ndatel aastatel, kui Canadian Pacific Railway planeeris raudtee-ehitust läbi Lääne-Kanada Vaikse ookeani rannikule. Kuigi Canadian Pacific Railway otsustas rajada raudteemagistraali läbi Calgary, tolleaegne liberaalne föderaalvalitsus muutis selle Edmonton-i kasuks, mis oli juba tol ajal liberaalide kants, erinevalt Calgary-st, mis oli ja on konservatiivide kants. Ja kui Alberta provints võeti 1905. aastal konföderatsiooni liikmeks ei tulnud üllatusena, et liberaalne föderaalvalitsus määras Edmonton-i provintsi pealinnaks. Calgary eliit oli veelgi enam rahulolematu  1908. aastal kui  Edmonton valiti ka University of Alberta asukohaks, sest sarnaselt Eestiga sai naaberprovintsis Saskatchewan-is üks suurlinnadest Regina osariigi pealinnaks ning teine Saskatoon provintsiülikooli asupaigaks.

Edmonton asub North Saskatchewan-i jõe kaldal ning 668m ü.m.p. Kanada võib valgalade alusel jagada neljaks ühe väikese erandiga (Vaikne ookean, Põhja-Jäämeri, Hudson-i laht, Atlandi ookean). Tilluke osa Eestist kuulub Koiva (Gauja) vesikonda, nii ka imetilluke osa Kanadast kuulub Mehhiko lahe vesikonda. Kaljumäestiku liustike sulavetest toituv North Saskatchewan-i jõgi kuulub Hudson-i lahe vesikonda. Botaaniliselt asub Edmonton taiga ja preeria (stepp, pampa) piirialal, mis mõlemad katavad suure hulga Põhja-Ameerikast. Kuid mitte kuulumine Hudson-i lahe vesikonda, paiknemine preeria-taiga piirialal ega ka provintsi pealinna staatus toonud mind Edmontoni. Peamiseks argumendiks sai see, et Edmonton kuulub niiske kontinentaalkliimavööndisse. 2299 tundi päikesepaistet aastas on samas klassis Eesti päikselisima paiga Vilsandiga (1997.a. 2341tundi ehk 52% võimalikust), kuid võrreldes Vaikse ookeani rannikuga tegemist võrdlemisi kuiva piirkonnaga (476mm sademeid aastas).

Arusaam, et Edmonton ei ole turismitööstuse magnetiks, ei lasknud ennast kaua oodata. Edmonton-i raudteejaam asub 8-10km kaugusel kesklinnast raudtee kõrvalharu peal, mistõttu rong peab jaama sissesõites või väljudes tagurdama. Olgugi, et minu rongisõidukarjäär sai alguse alles 18. aastaselt Tartust Oravale sõites, on peale seda rongiga ikka sõidetud ka, kuid jaama sissetagurdava rongi pardal viibisin küll esimest korda. Teine ümberlükkamatu tõestus turismimagnetiks mitteolemise kohta on fakt, et Edmonton-is veedetud 10 päeva jooksul ei ole ma suutnud leida mitte-ühtegi linnamotiiviga postkaarti ega ka inimest, kes teakski vähemalt, kust otsida. Isegi endistes NSVL-du tühermaa linnades olen selle aja jooksul suutnud kuskilt leida mõne koltunud postkaardi 70-ndatest linnas asuva Lenini ausamba motiiviga. Linnarahvas on ise uhke oma West Edmonton Mall-i üle, mis on üks suuremaid Põhja-Ameerikas ning oli maailma suurim aastani 2004. Nüüdseks langenud 10. kohale. 23000 inimest ühtekokku töötab selles kolosseumis, kuid mind ei võlunud sealsed üle 800 poe, vaid noorte iluuisutajate akslid, poognad ja flipid uisujääl. Huviväärseim aspekt linna juures minule on siinne pedway (elevated or underground walkways, often connecting urban high-rises to each other, other buildings, or the street) süsteem kesklinnas, mis võimaldab siis liikuda liiklusest ning ilmastikust sõltumatult hoonest-hoonesse.

 Ei ole halba ilma heata ning tuleb tunnistada, et Edmonton on väga hea paik diivanisurfamiseks (couchsurfing). Pooltele oma päringutele sain positiivse vastuse, samas kui on olnud mitmeid kordi, kus positiivsete vastuste protsent on olnud ümmargune null. Kuid seegi on seletatav puhtalt aritmeetikaga, host-e (võõrustajaid) linnas palju, surfer-eid (surfajaid) vähe. Kirjade järgi oli minu esimeseks võõrustajaks ülikoolilinnaku lähistel Strathcona linnaosas elav Tony, kuid kohalejõudes selgus, et tegemist kommuuniga, kus ühtekokku elab 5 ja enam noort edmontonian-st. Nädal aega elamist ja vestlusi sealses kommuunis avas minule eredalt kohalike noorte maailmapilti. Cannabis, marihuana,pot ehk kanep on suur osa nende igapäevastest toimetustest ja kanepi legaliseerimise teemaline arutelu väga päevakohane. Washington-i osariik juba legaliseeris kanepi, Briti Kolumbia on lähedal sellele ning Alberta oleks selles reas järgmine. Strathcona iiri pubi tõi kaasa kohtumise rahvuskaaslastest seiklejate Ele ja Kallega, kellel ligemale aastaga suur osa Kanadast läbi käidud ning kelle tegemistega ma juba eelnevalt blogi (http://ele-kalle.blogspot.ca/) kaudu kursis olin. Kolmanda ereda kohtumisena tooksin ma kindlasti välja vereloovutuse verekeskuses, kus ma selle protsessi käigus puutusin otseselt kokku 6 inimesega ja loomulikult peatusin igal korral teemal Estonia. Teadmised Eestist puudusid või olid udused, aga peale vereloovutust sidemet tegema saabunud üle keskealine naisterahvast tegi komplimendi minu Estonia T-särgi kohta ja üllatas mind sellega, et tal on õnnestunud külastada seda imelist maadJ.   

Aga mis tegelikult toob ja hoiab inimesi Edmonton-is on siinne majandus. Edmonton on Kanada naftapealinn „Oil capital of Canada“ ja järgneva 20 aasta jooksul plaanib valitsus suurendada naftatootmist kolm korda. Esmaabi koolitusel kohtusin ja ajasin juttu mitme üle keskealise Newfoundland-ilt ja Nova Scotia-lt pärit mehega, kes ütlesid ausalt, et neile ei meeldi siin, kuid suuresti kalandusest sõltuvas koduprovintsis talvekuudel tööd ja leiba lihtsalt ei ole. Minu praegusele Bangladeshist pärit võõrustajale Naved-ile ei meeldi samuti Edmonton-i külmad talved, kuid peale inseneriõpingute lõpetamist Atlandi ookeani äärses provintsis New Brunswik-is töid paremad töövõimalused teda siia. 2,5 aastat katkematut suve tegi ka minust kiindunud suvearmastaja, kuid nüüdseks on ilmselge, et sedakorda talvest pääsu ei ole. Samelini talvesaapad ostsin juba Eestis, $20 eest talvejope paar päeva tagasi Walmart-ist ning täna tuleb minna sooja pesu hankima. Aklimatiseerumine jätkub.