"Geoblokeering
on vastuvõetamatu. See pole aus, kui ma võin vaadata jalgpallikohtumisi Eestis,
aga mitte Brüsselis," ütles tulevane eurovolinik Andrus Ansip oma
ärakuulamisel Euroopa parlamendi ees. „Geoblokeering
Euroopa Liidus peab kaduma ning tõi selle näiteks olukorra, kus tema abikaasal
pole võimalik Brüsselis vaadata Kanal 2-s
jooksvat sarja "Sajandi armastus" ütles
digivolinik Andrus Ansip. Mina võin omalt poolt lisada, et Teletoppi valitsevat
kogu pere saadet „Su nägu kõlab tuttavalt“ ei olnud samuti geoblokeeringu tõttu
võimalik Norra mere rannikul vaadata. SNKT mittevaatamisest tulenevalt sattusin
selle asemel sel hooajal vaatama telesaadet „Laula mu laulu“, kus Ines
esitas külmavärinaid tekitanud versiooni
loost "Torm". „See
on niisuke laks! See on täitsa lõpp. Täitsa fantastika! Juba selle loo pärast
tasus tulla siia" kirjeldas oma mõtteid loost „Torm“ telesaates Tõnis Mägi.
Telemaailma igapäevane
lahutamatu osa on kindlasti ka ilmateade, mille reiting püsib kõrgena hoolimata
väljas valitsevast ilmast. Kas kõlab tuttavalt: „Öösel jõuab Atlandilt väga
aktiivne madalrõhkkond Islandi alla ja päeval liigub Norra rannikule ning surve
Läänemere ümbrusele muutub järjest suuremaks. Jah, tõsi ta on, et Eesti nagu
kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi
miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda ning kust
valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass suhteliselt kaugele
Euroopa mandri siseosasse.
Eelpool mainitult kohtuvad Islandi miinimumi
piirkonnas kujunenud tsüklonid oma rännakul inimhingedega sageli esmalt Norra
rannikul. Vähemalt minu kahekuisel siinolekul sel sügisel ei ole üks tsüklon
jõudnud lahkuda, kui järgmine juba taamal peale murrab. Enamus inimesi soovivad ilmateadustajalt teada
saada, kas paistab päike või tuleb kaasa haarata vihmavari, kuid meremeestel ei
ole selle teadmisega palju peale hakata. Loeb kust ilmakaarest ja kui tugevasti
puhub tuul. Viimane tsüklon tõi Sõrve poolsaare tippu lausa 38,6 m/s
tuulepuhanguid. Tsüklonite kujunemispiirkonnale lähemal olemisele vaatamata ei
ole nii tugevaid tuuleiile siia kandunud, kuid otse mere kaldale püstitatud
puumajas elades ei jäta tormiiilid ennast kuidagi märkamatuks. Eestis kaasnevad
tormiga kõige suuremad kahjustused sageli elektrivõrgule, kui torm murrab puid
elektriliinidele. Siinsel kaljusel maalapikesel suuri puid, mida torm
elektriliinidele murraks, ei kasva, kuid elekter kadus ühel õhtul
sellegipoolest. Saarele jõuab elekter suurelt maalt merekaabli kaudu ning ühel
õhtul lõi äike elektriposti pilbateks. Elektri kadumine pani mind mõtlema enda
energiajulgeoleku peale, õigemini selle puudumise peale. Maja kütab elektriga
soojuspump, süüa valmistab elektripliit, valgust annab elektripirn, internetti
jagab elektriga töötav ruuter. Soojuspumba seiskudes algas tormituule kaasbil
toas kiire temperatuuri jahenemine ning metsarahva varasalvest meenus koheselt
sooja andev köetud ahi, puupliidil podisev supipada ning lõpmatult tegevust
pakkuv tuleleek kaminakoldes. Kuid jah, ahju, pliidi ning kaminaga on siin
saarel sama palju peale hakata, kui elektrikatkestuse ajal soojuspumbaga, sest
puudub võimalus teha küttepuid. Õnneks kujunes elektrikatkestus ligikaudu 5-6
tunni pikkuseks, mitte 5-6 päeva pikkuseks nagu sageli mitmetes kaugemates
Eestimaa metsastes külades.
Kalalaeva pardal
kaasneb tormiga suurema füüsilise pingutuse vajadus ning väga suure tormiga
tuleb leida varju sadamast, kuid sadamakõrtsis olemise eest kalamehele keegi
palka ei maksa. Samamoodi ei lase tugev torm meil siin kalu sööta, kuid
erinevat kalameestest, saavad kalakarjused tormise ilmaga sadamas kohvi joomise
eest samuti palka. Lisaks kohvi joomisele tegelesime tormituulte puhudes
laevamootorite elumahlade vahetamise ning töökoja kraamimise-koristamisega,
peale mida oli tõesti tore tormituulte raugemisel taas merele pääseda.


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar