Greens, eggs & ham

Talu kuhu ma suundusin vabatahtlikuks turundas ennast kaubamärgiga „Greens, eggs & ham – food artisan“ ehk talu toodanguks olid juurviljad-maitserohelised, munad ning linnuliha. Greens Eggs & Ham Farm is located in Leduc County, 20 minutes southeast of the Edmonton International Airport. Peremees Andreas oli saksa juurtega, vanemad olid sündinud Ida-Saksamaal Dresdenis, kuid üles kasvanud Quebec-is. Perenaine Mary-Allen oli ungari juurtega ning temaga suhtlesin ma esmalt e-maili teel ning minu Edmontonist pealekorjamist puudutavast kirjavahetusest võisin juba kindla tundega eeldada, mis tüüpi inimene tema on. Oma peas ja ka paberil oli ta koostanud niiöelda reeglistiku, kuidas nende peres elatakse ja igal sammul ta alatasa mainis neid. Üks perekonna tütardest, Megan, elas jätkuvalt talus. Tema näol oli tegemist taimetoitlase ning looma-linnuarmastajaga, mis seletas seda, miks oli talus niivõrd palju lemmiklinde-loome. Kriiskavad papagoid olid sageli väga tüütud ning kräunuvad kassid ei võlunud kuidagi minu poolehoidu, kaks kitse elasid täiesti oma elu sulus ning pardilauda ühes nurgas olid oma aedikus posu lemmikhanesid ja muid sulelisi, kes olid lihtsalt ristiks kaelas. Ainukesed koduloomad, keda kõik armastasid ja kes olid alati haaratud toimetamistesse olid koerad Yukon ja Leam. Ning mitte lihtsalt koerad, vaid suured koerad. Koer on inimese suurim sõber. Kõigele sellele lisaks toodi jõuluks akvaariumiga veel miskit 18 krabi talusse.

Peremees Andreas töötas Quebec-is pikka aega põllumajanduskemikaalide alal tegutsevas firmas ning ameerikalikult kohaselt suunati miskil hetkel Edmonton-i piirkonda müügijuhiks. Viimased 14 aastat on nad nüüd olnud väiketalunikud ja ajendas neid suuresti talupidamisega alustama tervislikud probleemid, kuna Andreas ei saanud enam süüa sea- ja loomaliha. Seetõttu on talu orienteerunud alternatiivide pakkumisele sea-, looma-, lamba- ja kanalihale. Ostsid nad omal ajal ära ühe pankrotti läinud seakasvatuse, mida nad on jõudumööda ümberkohandanud. Talus kasvatatakse parte, hanesid, kalkuneid, game hen, pärlkana (guinea fowl). Suuremaid linde hanesid ja kalkune kasvatavad nad ainult suvehooajal, sest kalkuni kasvatamine võtab 6 kuud aega. Samas partide kasvuperiood piirdub vaid 7 nädalaga ning farmisoleku ajal hoolitsesin samuti partide eest. Söötsin, jootsin ning hoolitsesin nende küljealuse eest. Esimestel nädalatel tuli olla ka väikest viisi linnutohtri eest, sest kõrge ammoniaagitaseme tõttu oli osadel pardipoegadel probleeme silmade avamisega. Tuli neid endal avali venitada. Hiljem seadsime üles juba automaatsed jootmisliinid, kust siis paari nädalaga tublisti kosunud pardid said piiramatult vett juua. Pardilauda teises otsas olid aga pardid, kellel õnnestub pikemalt aega veeta siin ilmas. Nimelt nende ülesanne muneda toitaineterikkaid pardimune, mis keskmiselt 80-90 grammised ning mille keetmine võtab 3x rohkem aega kui kanamuna puhul. Aga kuna part on veelind, siis part muneb waterproof munasid. Pole ise part olnud, aga korjates on munad mingi „päranipumäärde“ taolise määrdega koos, mis tuleb siis kuuma klooriveega maha pesta. Hiljem tegu, et kätelt kloorilehka maha saada.

Talu kasutuses olev põllumaa piirdus paari aakriga ümber ehitiste, kus suvekuudel kasvavad linnusõnniku rammust kartulid, porgandid, peedid, seller (celeriac). Aga need ei ole lihtsalt kartulid, porgandid, peedid, vaid erilised sordid, mida suurtootjad ei kasvata. Nt. baby-carrots, mida külvatakse tavalisest tihedamini ja ei harvendata ning korjatakse üles enne kui nad liiga suureks hakkavad kasvama. Pardilauda teisele korrusele oli Andreas ehitanud omal käel kasvuhoone, kus ta kasvatab maitserohelisi aastaringselt. Aga see oli ikkagi paras häda ja viletsus. Käepäraste vahenditega ehitatud kasvuhoone soojapidavus -30 kraadise külmaga on suuresti küsitav, põhjavee suur soodiumi sisaldus ei sobi taimede kastmiseks ja lisaks sellele vallutasid minu kohaloleku ajal kasvuhoone lehetäid, mistõttu peale uut aastat nad panevad kasvuhoone paariks kuuks kinni. Enne jõule korjasin kalkunite maitsestamiseks pujulehti (sage) ükshaaval taimedelt. 1 tunniga korjasin miskit 6-7 untsi lehti, turul müüsime pujulehti $2/unts, tunnis korjasin $12-14 eest toodangut. Mina olin talus vabatahtlik, aga miinimumpalk on juba vähemalt $10. Lisaks pujulehtedele korjasin kasvuhoones hapuoblikaid (sorrel), mida oli hea aeg-ajalt suhu pista.

Kogu toodangu müüb talu otse tarbijatele. Iganädalaliselt oli perenaine Mary-Allen 4 päeva kaupa müümas Calgary taluturul, laupäeviti oli Edmontonis taluturg, mitmeid Edmonton-i restorane varustasime iganädalaliselt (pardimunad pidid eriti head olema küpsetiste taigna tegemisel) ja lisaks sellele oli neil aastate jooksul kogunenud paarituhandene klientide andmebaas, kes esitasid otsetellimusi. Kuna suurkorporatsioonidest halvatud Põhja-Ameerikas on väiketootjal väga raske laenu saada, siis nad olid asutanud oma FUTURES programmi, mille kaudu saavad kliendid anda oma abikäe talule makstes ettemaksu talutoodete eest. Jõulude eelsel laupäeval olin ise samuti Edmonton-i taluturul müümas ning üks meesterahvas otsustas jõulukingiks osta kaks $250-st talutoodete kinkekaarti.

Kolme nädala jooksul toitusin samuti väga tervislikult peamiselt linnulihast ja linnulihatoodetest, kuid esmapäeviti „tegi“ süüa taimetoitlasest peretütar Megan ning pakuti pöhimötteliselt iduvõileibasid. Mitte et mul idud ei maitseks, aga nad on head vaid mõnuse lihatüki karneeringuks. Linnulihadieedi lõppakordiks sai  45 naelane (20kg) jõulukalkun, peale mida jätsin tervisliku ja rahuliku maaelu ning suundusin Calgary-sse uut aastat otsima!

Pardifarmer

WWOOF (ingl k World Wide Opportunities on Organic Farms) on ülemaailmne vabatahtlike liikumine mahetaludes. Vabatahtliku töö eest pakub mahetalu majutust, toitlustust ning õppimisvõimalust. Vahetusprotsess vabatahtliku ja talu vahel põhineb usaldusel.

WWOOF eesmärgid

• anda kogemus mahepõllumajandusest ja ökoloogilisest eluviisist,
• anda võimalus kogeda elu maal,
• toetada mahepõllumajanduslikku eluviisi, mis nõuab palju käsitööd ega põhine kunstlike väetiste, taime- ja kahjurmürkide kasutamisel,
• pakkuda mahepõllumajandusest huvitatud ja sellega tegelevatele inimestele võimalust kohtuda, arutada, õppida ja kogemusi vahetada,
• pakkuda koos töötamise ja elamise läbi võimalust õppida tundma elu teises riigis.

Liitusin WWOOF-Kanada-ga ning suundusin Edmonton-i lähistele maale preeriasse tallu vabatahtlikuks. Peamiseks ülesandeks hetkel pardipoegade talitamine (jootmine, söötmine, saepuru laotamine). 2 nädalat tagasi saadeti pardipojad peale koorumist koheselt lennukiga Californiast siia, kus me neid kasvatame u. 50 päeva (7 nädalat), peale mida lähevad nad lihuniku hoole alla. Kuna pardipoegade siialennutamisega kaasnes viivitus, siis ei jõua nad kahjuks siinsetele jõululaudadele.

Jõululauale on meil see-eest pakkuda pardimune, sest talus on meil ka pea 200 munevat parti. 

Edmonton

Edmonton on Alberta provintsi pealinn ning 2011. aasta andmetel elab siin 812 201 elanikku. Alberta provintsi suurim city on aga Calgary (1 200 000el.). Tekib õigustatult küsimus, miks põhjapool asuv väiksema elanike arvuga linn on provintsi pealinnaks. Rivaliteet nende kahe linna vahel algas juba 1880-ndatel aastatel, kui Canadian Pacific Railway planeeris raudtee-ehitust läbi Lääne-Kanada Vaikse ookeani rannikule. Kuigi Canadian Pacific Railway otsustas rajada raudteemagistraali läbi Calgary, tolleaegne liberaalne föderaalvalitsus muutis selle Edmonton-i kasuks, mis oli juba tol ajal liberaalide kants, erinevalt Calgary-st, mis oli ja on konservatiivide kants. Ja kui Alberta provints võeti 1905. aastal konföderatsiooni liikmeks ei tulnud üllatusena, et liberaalne föderaalvalitsus määras Edmonton-i provintsi pealinnaks. Calgary eliit oli veelgi enam rahulolematu  1908. aastal kui  Edmonton valiti ka University of Alberta asukohaks, sest sarnaselt Eestiga sai naaberprovintsis Saskatchewan-is üks suurlinnadest Regina osariigi pealinnaks ning teine Saskatoon provintsiülikooli asupaigaks.

Edmonton asub North Saskatchewan-i jõe kaldal ning 668m ü.m.p. Kanada võib valgalade alusel jagada neljaks ühe väikese erandiga (Vaikne ookean, Põhja-Jäämeri, Hudson-i laht, Atlandi ookean). Tilluke osa Eestist kuulub Koiva (Gauja) vesikonda, nii ka imetilluke osa Kanadast kuulub Mehhiko lahe vesikonda. Kaljumäestiku liustike sulavetest toituv North Saskatchewan-i jõgi kuulub Hudson-i lahe vesikonda. Botaaniliselt asub Edmonton taiga ja preeria (stepp, pampa) piirialal, mis mõlemad katavad suure hulga Põhja-Ameerikast. Kuid mitte kuulumine Hudson-i lahe vesikonda, paiknemine preeria-taiga piirialal ega ka provintsi pealinna staatus toonud mind Edmontoni. Peamiseks argumendiks sai see, et Edmonton kuulub niiske kontinentaalkliimavööndisse. 2299 tundi päikesepaistet aastas on samas klassis Eesti päikselisima paiga Vilsandiga (1997.a. 2341tundi ehk 52% võimalikust), kuid võrreldes Vaikse ookeani rannikuga tegemist võrdlemisi kuiva piirkonnaga (476mm sademeid aastas).

Arusaam, et Edmonton ei ole turismitööstuse magnetiks, ei lasknud ennast kaua oodata. Edmonton-i raudteejaam asub 8-10km kaugusel kesklinnast raudtee kõrvalharu peal, mistõttu rong peab jaama sissesõites või väljudes tagurdama. Olgugi, et minu rongisõidukarjäär sai alguse alles 18. aastaselt Tartust Oravale sõites, on peale seda rongiga ikka sõidetud ka, kuid jaama sissetagurdava rongi pardal viibisin küll esimest korda. Teine ümberlükkamatu tõestus turismimagnetiks mitteolemise kohta on fakt, et Edmonton-is veedetud 10 päeva jooksul ei ole ma suutnud leida mitte-ühtegi linnamotiiviga postkaarti ega ka inimest, kes teakski vähemalt, kust otsida. Isegi endistes NSVL-du tühermaa linnades olen selle aja jooksul suutnud kuskilt leida mõne koltunud postkaardi 70-ndatest linnas asuva Lenini ausamba motiiviga. Linnarahvas on ise uhke oma West Edmonton Mall-i üle, mis on üks suuremaid Põhja-Ameerikas ning oli maailma suurim aastani 2004. Nüüdseks langenud 10. kohale. 23000 inimest ühtekokku töötab selles kolosseumis, kuid mind ei võlunud sealsed üle 800 poe, vaid noorte iluuisutajate akslid, poognad ja flipid uisujääl. Huviväärseim aspekt linna juures minule on siinne pedway (elevated or underground walkways, often connecting urban high-rises to each other, other buildings, or the street) süsteem kesklinnas, mis võimaldab siis liikuda liiklusest ning ilmastikust sõltumatult hoonest-hoonesse.

 Ei ole halba ilma heata ning tuleb tunnistada, et Edmonton on väga hea paik diivanisurfamiseks (couchsurfing). Pooltele oma päringutele sain positiivse vastuse, samas kui on olnud mitmeid kordi, kus positiivsete vastuste protsent on olnud ümmargune null. Kuid seegi on seletatav puhtalt aritmeetikaga, host-e (võõrustajaid) linnas palju, surfer-eid (surfajaid) vähe. Kirjade järgi oli minu esimeseks võõrustajaks ülikoolilinnaku lähistel Strathcona linnaosas elav Tony, kuid kohalejõudes selgus, et tegemist kommuuniga, kus ühtekokku elab 5 ja enam noort edmontonian-st. Nädal aega elamist ja vestlusi sealses kommuunis avas minule eredalt kohalike noorte maailmapilti. Cannabis, marihuana,pot ehk kanep on suur osa nende igapäevastest toimetustest ja kanepi legaliseerimise teemaline arutelu väga päevakohane. Washington-i osariik juba legaliseeris kanepi, Briti Kolumbia on lähedal sellele ning Alberta oleks selles reas järgmine. Strathcona iiri pubi tõi kaasa kohtumise rahvuskaaslastest seiklejate Ele ja Kallega, kellel ligemale aastaga suur osa Kanadast läbi käidud ning kelle tegemistega ma juba eelnevalt blogi (http://ele-kalle.blogspot.ca/) kaudu kursis olin. Kolmanda ereda kohtumisena tooksin ma kindlasti välja vereloovutuse verekeskuses, kus ma selle protsessi käigus puutusin otseselt kokku 6 inimesega ja loomulikult peatusin igal korral teemal Estonia. Teadmised Eestist puudusid või olid udused, aga peale vereloovutust sidemet tegema saabunud üle keskealine naisterahvast tegi komplimendi minu Estonia T-särgi kohta ja üllatas mind sellega, et tal on õnnestunud külastada seda imelist maadJ.   

Aga mis tegelikult toob ja hoiab inimesi Edmonton-is on siinne majandus. Edmonton on Kanada naftapealinn „Oil capital of Canada“ ja järgneva 20 aasta jooksul plaanib valitsus suurendada naftatootmist kolm korda. Esmaabi koolitusel kohtusin ja ajasin juttu mitme üle keskealise Newfoundland-ilt ja Nova Scotia-lt pärit mehega, kes ütlesid ausalt, et neile ei meeldi siin, kuid suuresti kalandusest sõltuvas koduprovintsis talvekuudel tööd ja leiba lihtsalt ei ole. Minu praegusele Bangladeshist pärit võõrustajale Naved-ile ei meeldi samuti Edmonton-i külmad talved, kuid peale inseneriõpingute lõpetamist Atlandi ookeani äärses provintsis New Brunswik-is töid paremad töövõimalused teda siia. 2,5 aastat katkematut suve tegi ka minust kiindunud suvearmastaja, kuid nüüdseks on ilmselge, et sedakorda talvest pääsu ei ole. Samelini talvesaapad ostsin juba Eestis, $20 eest talvejope paar päeva tagasi Walmart-ist ning täna tuleb minna sooja pesu hankima. Aklimatiseerumine jätkub.

Teateid tegelikkusest

Üle kuu aja olen nüüd elanud ning rännanud Kanadamaal ja peatun seekordses postituses üksikutel teemadel, mis pole senistes postitustes kajastamist leidnud

1.       Kohvikultuur

Nagu iga hommik algab kohviga, peab ka „Teateid tegelikkusest“ postitus algama kohaliku kohvikultuuri teemal. Oma väljaarenenud kohvi- ja kohvikusõltuvusest kirjutasin ma ühes eelmise suve postituses „Flat white“ (muide London Gatwick lennujaamas sain ma Kanadasse lennates esimese flat white coffee peale Okeaaniast naasmist). Juba Kanadas oleku kolmandal tunnil sattusin ma Vancouver´is JJ Bean´s kohvikusse, mis oli rahvast täis ning jagus rahvast ka järjekorda. Minule üllatuseks ei olnud enamuste tellimuseks nn. vahustatud piimaga kohvid (cappucino, latte, mocha) vaid nn. masinakohv (siinses keeles fresh brewed coffe). Loomulikult on see filtrikohv odavam ($2.50) ning kogus suurem(venti-590ml). Suvel Eestis olles vahustatud piimaga kohvi tellides avastasin sageli, et piimavahu alanedes ei olnudki suurt midagi kohvitassi alles jäämas ning €2-€3 hind annab silmad ette siinsele hinnatasemele. Hommikuti on siin kohvikutes reegliks järjekorrad ning tänavatel kipuvad ilma kohvitopsita inimesed olema pigem erandiks. Kohvi müümisel domineerivad ketikohvikud: Starbucks, Second Cup, Tim Horton. Per Capita kohvitarbimise edetabelis on Kanada maailmas 9-ndal kohal, Põhjamaad seal siis esiotsas, kuid ma pakun, et Põhjamaades tarbitakse suur osa sellest kohvikogusest koduses interjööris. Vahest ei ole ma piisavalt kaua elanud Soomes, Rootsis, Norras, et mäletada seda tänavalt hommikukohvi ostmise hullust.  

2.       To stay or to go

Kiirtoidusöögikohad on toonud kasutusele termini take-away food e. kaasavõtmiseks. Samas Kanadas ei kasutata terminit „take-away“. Alati tuleb täpsustada,kas soovitakse „to stay“ (kohapeal) või „to go“ (kaasavõtmiseks).

3.       HST, GST

HST – harmonized sales tax, GST – goods and services tax. Antud juhul me räägime käibemaksust. Rääkides hindadest, siis ettevõtted Eestis opereerivad käibemaksuta hindadega, sest käibemaksu­kohuslastena saavad nad hiljem käibemaksu tagasi. Samas õhtul kõrtsis õlut juues ei küsi keegi baarmenilt käibemaksuta õlle hinda, 3 eurot maksev õllekannu hind sisaldab juba ka 18% käibemaksu, mille saab siis riik endale. Erinevalt Eestist on Kanadas kõik hinnad poodides ja menüüdes ilma käibemaksuta. Keskvalitsuse poolne käibemaks on 5%, millele lisaks siis provintsid kehtestavad endapoolse käibemaksu (v.a. Alberta).  Käibemaksu ei pea maksma põhitoiduainete pealt (piim, leib, jahu). Briti Kolumbias HST 12%. Samas teeb see maksusumma hilisem juurde­arvestamine sularahas arveldamise ülimalt keeruliseks, sest lõplikud hinnad ei ole kunagi täisdollarites. Sendimajanduse ohjamiseks on kõikjal kassades jootraha anumadJ

4.       Washroom,restroom

Nimetage koht, kus ka kuningas käib jalgsi . Õige vastus on vesiklosetil (WC) ehk tualetis (toilet). Kui juhtute reisima Austraaliasse, siis otsige vesiklosetti puhkeruumist (restroom) ja kui satute Kanadasse, siis pesuruumist (washroom).

5.       Veredoonorlus  
Kanada on mul neljandaks riigiks, kus elada ja eelmisest nädalast samas ka neljandaks riigiks, kus olen andnud verd. Suures osas vereandmisprotseduur loomulikult sama. Kiituseks Eesti Verekeskustele tuleb märkida, et taoliseid toredaid meeneid (kruusid, sokid, termosed, maiustused) ei ole mulle mujal kusagil  pakutud.