pühapäev, 6. veebruar 2011

Minu uus hobi

Ümbritsetuna kõigist küljest ookeaniga on Austraalias tuhandeid kauneid beach-e, kus randuv laine pakub suurepäraseid võimalusi surfamiseks. Surfing on kindlasti üks Austraalia firmamärke ning selle tõestuseks on ka 23-aastase australlanna Stepania Gilmore-i 4 järjestikust maailmameistritiitlit. Minu uueks hobiks on aga couchsurfing. CouchSurfing is a worldwide network for making connections between travelers and the local communities they visit. Minu esimene kokkupuude couchsurfinguga (CS) oli 2010. aasta kevadel, kui Milanosse minekul üritasin leida endale vöörustajat hospitalityclub-i kaudu. Seal siis keegi soovitas couchsurfingut ning tõesti võrreldes hospitalityclub-iga on couchsurfing-ul üle maailma palju rohkem aktiivseid  liikmeid ning nende veebiplatvorm kordades informatiivsem. Kui enamuses on CS liikmed rännuhimulised noored, siis üllatuseks leidsin, et Port Lincolnist 90km kaugusel asuvas Port Neill-is on liikmeteks Luke&Jodie Fauser, kes peavad farmi, aga keda on samuti kogu elu saatnud rännuhimu ning kirg kohtuda erinevate maade rahvastega. Sisetunne ütles koheselt, et nende inimestega kohtumine saab olema ülimalt meeldiv ja ei eksinud ma selles karvavördki. Veetsin suurepärase nädalavahetuse nende Duttonriver farmis.
Päeval, mil laekusin farmi olid nad just lõpetanud viljakoristuse ning järgmisel päeval oli aeg tegeleda millegi meeldivaga, milleks kiirel viljakoristusajal polnud mahti. Nimelt veeretasime kuuri alt välja paadi, millelt pühkisime tolmu ning suundusime kalale. Kui surfamine on Austraalias populaarne, siis kalastamine on ülimalt populaarne. Eelkõige seetõttu, et kalavarud on siin enamjaolt väga heas seisus  ning ookeanivetest on võimalik välja tõmmata tõelisi purakaid ja ei pea piirduma vaid kalamehejuttudega suurtest minemalipsanud volaskitest konksu otsas. Paadi vettelaskmiskohtasid (boat ramp) on siin hulganiselt ja käiakse väga erinevates kohtades kalaõnne proovimas. Meie siirdusime siis hommikul kõigepealt proovima õnne püüda King George whiting-ut. Tegemist siis põhjaelustikust toituva kalaga, kelle liha meenutab väga meie vete siiakala. Luke-il õnnestus kätte saada 3 isendit, mulle õnn veel ei naeratanud. Küll aga õnnestus mul hiljem kinni püüda mitu snook-i. Suurepärane õhtusöök oli kindlustatud.
Lisaks pererahvale jagus nädalavahetuseks veel kohtumisi ja jutuajamisi hulga teiste huvitavate inimestega. Reede õhtul pubis näiteks sai õlut rüübatud koos doktorikraadiga geoloog Anthony-ga, kes aastaid töötanud kaevandussektoris ning läbi viinud mitmeid rakendusuuringuid, tema šoti  verd abikaasa Mary, kes vaimustuses oma isa päritolumaast, laupäeva õhtul perekond Frauser-ite poolt korraldatud BBQ-il kohatud soome juurtega Lisa, Frauserite koerapere, jne... Kokkuvõttes sai minu poolt viidud riik nimega Estonia vähemalt 30 inimese maailmakaardile ja läbi käidud väga mitmeid Eestit puudutavaid teemasid, aga koore riisus ikkagi lugu Rootsi mädanenud heeringatest ehk Surströmming-ust. Surtrömmingule ma Austraalias turupotentsiaali ei näe, vahest  banaanidele peale Yasit.

1 kommentaar:

Murks ütles ...

No surströmmingul poleks ju isegi Rootsis õieti turgu, kui nad seda oma isa-isasid kirudes ja vesiste silmadega (kuna lõhn on nii vänge) iga augustikuu endale sisse ei pigistaks. Ei soovita ka vaenlasele mitte!