Taliharja vallutamine

Taliharjapäev oli jäänud juba jaanuarikuusse, aga minul oli jätkuvalt vallutamata Talve tipp (Winter Hill), mis siis piirneb Port Lincoln-i linnaga. Aga ühel kolmapäevasel päeval jõudis järg ka Winter Hill-ini ning asusin tipu poole teele. Tee peale jäi ka Delacolline Estate winery, kuhu ma tüürisin ennast veini mekkima. Kohalejõudes helises aga minu telefon ning helistati Tony's Tuna-st ja kutsuti järgmise päeva hommikul narko-alko testile. Ma ei julgenud väga palju veini juua ning jätkasin tõusmist tipu suunas. Suurimaks raskuseks oli kõige otsemat teed pidi minnes mitte mäenõlv vaid karjaaiad, kust siis tuli ennast üle või alt läbi nuputada. Aga 9. veebruaril kell 16.13 tõusin ma peale soolotõusu Winter Hill-i tippu. Mägede vaated on rabavad (stunning). Nii ka Winter Hill-i 360® panoraamvaade ümbruskonnale.

Laskusin mööda autoteed ning Flinders-i maanteelt hääletasin linna tagasi. Hoolimata lühikesest teekonnast jõudsin juhiga pikalt rääkida tõelisest  aussie spirit-ist (austraallaste vaim), mida ei suuda murda ei üleujutused, metsapõlengud ega tsüklonid. Merre sukeldudes kohtasin jetty-l (kai) kala püüdvat vana, kellel oli selgesti äratuntav itaalia aktsent, kuigi ta on 54 aastat elanud Port Lincoln-ist. Selgus, et vana pärit Trst-ist ning on sloveen. Teadupärast annekteeris Itaalia peale I Maailmasõda Austria-Ungari hertsogiriiki kuulunud tähtsa sadamalinna Trst-i ning sellest sai Trieste. Linnas ja ümbrus­konnas enamuses elavaid sloveenlasi hakati itaalia fašistide poolt taga kiusama ning nende vara hävitama. Paljud olid oma kodudest sunnitud lahkuma. Mõistsime vanaga oma väikerahvaste kannatusi, mida suured rahvad sageli ei oska või ei taha mõista. 
Järgmisel hommikul kõmpisin siis Tony's Tuna International PTY LTD kontorisse, mis võttis üle tunni mul aega. Tööle­saami­seks oli siis vaja läbida Drug and alcohol test (narko-alko). Ei ole varem sellist testi teinud seega hüppasin vette tundmatus kohas. Kui omal ajal Shark Bay-s krevetitraaleri peale suundudes oleks pidanud läbima narko-alko testi, oleks ma suure tõenäosusega siirdunud üksi krevette püüdma. Suunati kohe tualetti, kästi tühjendada kõik taskud ning anti markeeritud purk kätte – selge pilt mida vaja teha, nagu dopingukontroll. Kujutan nüüd hästi ette, mida tippsportlased peavad tundma peale võistlusrajal vedelikest tühjakspigistatuna  dopingukontrollis silmitsi olles selle purgiga. Öeldakse, et urineeri, aga mida sa urineerid, kui uriini ei ole.! Tol hetkel soovisin ma, et mul oleks Robert Fazekase kusekotike, millega purgike täita, aga kamandati mind kabiinist välja tagasi eesruumi vett jooma, et ma teiste aega ei raiskaks. Oleks ma teadnud, et vaja seal valve all kuseda, eks ma oleks siis hommi­kul endale vett sisse kaaninud nagu ma tegin seda Adelaide-is enne vereloovutust. Igastahes teine katse oli õnnestunud ning analüüs negatiivne ja kuna hingeõhust samuti alkoholi ei leitud ei takistanud enam miski minuga deckhand-i (tekimadrus) töölepingut sõlmimast. Hiljem ohutusest ning firma põhiväärtustest ettekannet kuulates pidin ma kaks korda vetsus  käima põit tühjendamas.