Emma otsustas oma elus uue lehekülje pöörata ning kolm aastat tagasi pangalaenuga soetatud maja maha müüa ning suunduda paariks aastaks Euroopasse. Enamjaolt suunduvad aussie noored Inglismaale, kus paljudel ees ootamas sugulased. Emma garaazi oli kogunenud hulk tühja taarat ning viimane aeg oli see realiseerida. Nimelt Lõuna-Austraalia osariik on ainuke Austraalias, kus makstakse raha pudeli tagastamisel, 10c, mis siis ligikaudu 3% õllehinnast, Eestis kusagil 8%. Sellest tulenevalt nägin ma ka oma esimest "geoloogi" Austraalias just Adelaideis. Taaraautomaat Austraalias on väga inimlik, ei kiilu ta kinni, ei sülga ta sinu poolt pakutavaid pudeleid tagasi, vala vaid kõik mis sul kotis tema ette ning raha tuleb.
Taarapunktidega olen suhelnud ligemale 25 aastat ja inimlikkust Eestis enam taarasüsteemist ei kohta. Taaraautomaat on ikka üks va nurisünnitus. Ma ei tea, mis me oleks Eestis peale hakanud oma poole treilerikoorma taaraga, pool päeva oleks üritanud neid läbi pilu toppida. Siin aga pool tundi ning done! Ainuke häda see, et taara siin odav ja õlu kallis ning saime siis vaid 1.5 kasti õlut taararaha eest.
Järgmine hommik läksin esimest korda tööle sel aastal. Nimelt ootas Thevenardi sadamas tühjakslaadimist Raptors Sons Northern Pearl kalatraaler.
Kõige lõpus vinnati kaile kõige suuremad kalad – haid.Öösel koju jõudes ei leidnud ma pesunöörilt oma Verekeskuse logoga sokke. Lootsin hommikul valges need leida, aga hommikul ilmus Matt minu tuppa ning teatas, et majas käinud öösel murdvargad ning varastanud Malonie käekoti ning pudeli alkoholi. Pesunööri ning ümbruskonna kammimisel ma ikkagi sokke ei leidnud – seega kuulutasin ka nemad varguse ohvriteks. Küllap käisid kohaliku abod veritasu võtmas. Oli aeg lahkuda Cedunast


Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar