Naasemine Perthi

Tsiteerides klassikuid, l2heme tagasi 6ige sinna, kust k6ik alguse sai, nimelt Perthi.

Geraldtoni foreshore backbackersi hostelis veetsin ma seekord siis terve n2dala (lisaksin ka pildi, aga asiaatide internetiurkas v6imalus kasutada vaid flopi ketast arvutil:-). Veetes n2dala hostelis hakkad hingama selle elurytmis, esimesel p2eval tunned ennast v2ga v66rana, kuid kolmandal neljandal p2eval tekib nii6elda kodusem tunne ning j2lgid, kuidas erinev rahvas majast l2bi voolab. Samas oli minuga yheaegselt hostelis ka t2iesti m6ttetu bricklayerite kamp Perthist, v6ite t6mmata paralleeli Kapa-Kohila ehitajatega Tallinnas objektil, kes siis igal 6htul ennast suht umbe j6id.

Peale reedest paduvihm kannatas ilm asuda perthi poole h22letama, 15 minutiga olin maantee 22res. H22letades saab ikka palju targemaks. Seegi kord tuli yle elada m6tteid ja kalkulatsioone, mis teha siis kui peale ei peaks saama. T2nasel p2eval Austraalias ikka h22letaja v2ga haruldane n2htus, vanasti ikka h22letati ning enamuses kes on mind senini peale v6tnud on seda ise omal ajal teinud. Seegi kord sai m6ttetus 250 elanikuga kylas passitud tunde ja isegi roadhousis bussiaegu k2idud kysimas, aga selles osas asi rahulik. Ainuke buss p2evas 11.20 oli juba lahkunud. Nagu eelmine kord tuleb endale sisendada veendumust, et sinu express auto saabub ja ta saabuski. Korjas mind peale Mercedes Sprinter camper van ning roolis tyyp, kes t6esti naudib oma t66d. Nimelt eskordib ta oma vaniga ylekabariidilisi veoseid (oversize) maanteedel. Enamuses on need moodulmajad, mida veetakse hetkel hulganiselt Pilbarrasse (karratha) kaevuritele. Makstakse talle 1.35 $ kilomeetri eest, tema ylesandeks siis hoiatada vastutulevaid liiklejaid ohtliku veose eest ning kitsamates kohtades sulgeda liiklus. Perthist Karrathasse mingi 1500 kilti, eriti p6nevaks l2heb asi tagasiteel, kui truck tyhi (tegemist siis liikurmasinate treileriga), pargib ta oma vani treilerile ning kobib ise oma campervani voodisse lylitab sisse telku ning suhu snussi ning loksub tagasi Perthi, 1.35$ kilomeeter.

Esimese otsa sain ma 23-aastase Tasmaania farmeri perest farmit66lisega. Intensiivne 2-tunnine vestlus teemal agriculture oli hariv kuid v2sitav. Adun nyyd mida t2hendab cattle station, dairy farm, jne...

Muide maagilises s66gikohas Saigon maksab pudel punast veini 14$, alkopoes samas palju alla 14$-seid veine ei leidu - tarkust koguneb iga p2evaga!

Elukooli valikkursus "Australian fish and fisheries", II loeng - Merivähi püügikorvi (lobster pot) püügile asetamine (setting)

Oma loengukursuse esimeses loengus tutvusime merivähi püügikorvi ehitusega ning selle söötmisega, mis on vajalik enne püügile asetamist. Seekordses loengus käsitleme püügikorvide püügile asetamist. Lobsterid elavad korallriffidel, kus erinevates merepõhjas asuvates lõhedes asuvad nende urud. Öösel söendavad nad tulla välja oma urgudest, et otsida endale söögiks tigusid, merekarpe, krabisid, merisiilikuid, jne...

Kapten tööhoos leidmaks kajaloodi abil sobilikku paika lobsterikorvile

Meelitamaks lobstereid püügivahendisse tuleb need asetada ööseks püügile võimalikult lähedale nende urgudele. Söödakorvidesse asetatud sööt meelitab vähke korvi. Parimate püügikohtade otsimine on suur teadus ning igal laevajuhil-skipperil on aja jooksul kujunenud välja mõned oma lemmikkohad, aga peamine info saadakse kajaloodilt, mis näitab skipperile pidevalt merepõhja struktuuri. Kajaloodi ekraanilt on vaja välja lugeda, kus asuvad lõhed ning võimalikud lobsterite peidupaigad.

Kui skipper on leidnud sobiliku paiga, kuhu asetada korv püügile, annab ta sellest signaaliga märku.

Tekimeeskond ootamas signaali lobsterikorvi merre heitmiseks

Tekimeeskond ootab signaali pardale asetatud lobsterikorviga ning signaali kõlades tõukab lobsterikorvi üle parda, mis siis üsna kiirelt põhja vajub. Leidmaks hommikul merre asetatud püügikorve salvestab skipper iga korvi asukohakoordinaadid GPS seadme abil arvutisse. Arvutis on skipperil erinevate kaardikihtidena kogu püügihooaja andmed, sest tavaliselt samasse paika korvi igal öösel ei asetata.

Saamaks püügile asetatud korvi hommikul kätte on korvi külge seotud köis ning köie teises otsas ujukid (floats), et merepinnalt köit üles leida. Köis on samuti ujuvast materjalist, sest suure tormiga võib köis katkeda ning ujukid haihtuda või satuvad ujukid mõne teise laeva vinti ning haihtuvad. Vastavalt veesügavusele on köie pikkused. Püütakse lobstereid vahemikust 5-80 meetrit. Sügavamal lähemal mandrišelfile töötavad suuremad laevad ning madalamas väiksemad laevad.

Keskkonna- ja looduskaitsest Austraalias kõrvalseisja pilgu läbi

Pikalt olen plaaninud kirjutada teemal „keskkonnakaitse“, millega enne siiatulekut päevast-päeva sai tegeletud ja selle valdkonna inimestega kokku puututud. Nüüd olen viibinud kolm kuud Austraalias enamasti merivähipüügiga tegelevate inimeste hulgas ja ammutanud keskkonnaalast informatsiooni läbi telekapurgi ning ajalehtede.

Kasvuhoonegaasid

Nagu kogu maailmas on keskkonnaalane teema nr.1 „kasvuhoonegaaside emissioon ja selle vähendamine“. Pikka aega oli Austraalia Ameerika Ühendriikide suurim liitlane Kyoto leppega mitteühinejate ringis, kuid viimasel Bali kohtumisel (või isegi enne) Austraalia ühines samuti Kyoto leppega. Üks võimalikest tagamaadest on see, et peale viimaseid valimisi tuli võimule Kevin Rudd-i leiboristlik valitsus, mis tõukas võimult pikka aega valitsenud liberaalid. CO₂-e üks suuremaid emiteerijaid on transport ja selles vallas kopeerib Austraalia suures osas USA-d (mitte et ma USA-s oleksin ise käinud). Keskmine auto on mingi maastur või siis nii 3.5 liitrine Holden või Ford Falcon. Austraalia oma autotootja Holdeni omanik on General Motors. Aga nagu oma blogis Ann juba kirjutas on kiirelt kasvavate naftahindade valguses rahvas hullumas. Kallinevate kütusehindadega käib neil üle jõu joota oma bensiini-diisliõgijaid ning süüdi on valitsus, kes on loll ja paha, et ajab kütuse hinda üles. Austraalia valitsus on jõuliselt astunud arendama nn. "rohelise auto" e. hübriidauto teemat. Jaapani autotootja Toyoto-ga sõlmiti 35 miljoni $ leping ökonoomse Toyota Camry tootmiseks Toyota Austraalia tehases ning valitsus loodab sellest siis majanduse uut ekspordiartiklit. Ühistranspordiga siin laialipillutud Lääne-Austraalias tõesti maapiirkondi ei kata, aga tõusvad kütusehinnad on Perthis linnalähirongid surunud rahvast tõesti täis. Hommikuti ei ole enam kohta vaksali parklates autodele ega istekohti rongides. Käivad diskussioonid lubada enne seitset tööle suundujaid tasuta rongiga sõita, et hajutada tipptundi. Samas on kasvavate naftahindade osas muret hakanud tundma ka naftaseigid Saudi Araabias, sest naftast sõltuv muu maailm (alates hispaania kaluritest kuni austraalia rullnokkadeni) on kurjaks aetud ning teadlased ja teised nupuga mehikesed on tõesti hakanud intensiivselt otsima alternatiive naftale.

Kas on võimalik energiat kokku hoida?

Selles mõttes on WA-s hetkel käimas unikaalne eksperiment. Seoses gaasijaama plahvatusega Varanuse saarel kaotas WA kolmandiku oma gaasitarnetest. Kohalik valitsus algatas kampaania „Save energy, save jobs“, sest kodumajapidamiste gaasivajadus rahuldatakse hoolimata olukorrast ning gaasist jäetakse ilma suurtarbijad e. tööstused, kes energia puudumise tõttu ütlevad üles töölepinguid oma töötajatega. Perthi suured pilvelõhkujad ei sära enam hilisel õhtul kui jõulukuused, supermarketite lihalettidel on välja lülitatud ekstra valgustus, kiirtoitlustuskohad kasutavad toidu soojaks hoidmiseks enam soojaakumulaatoreid, Geraldtoni linnaujulas krutiti basseinitemperatuur paar kraadi madalamaks, jne. Rahvas vajab muutusteks mingeid revolutsioone, et enda igapäeva harjumustest (ka halbadest) vabaneda. Siinsed esmased näitajad viitavad tõesti sellele, et kui tavaliselt talve saabudes energia tarbimine WA suureneb, siis sel aastal on tarbimine vähenenud. Samas kalandussektoris ei ole energia tarbimine mitte vähenenud vaid suurenenud.

Tarbimine

Tarbimise all peame silmas enamjaolt poodlemist ja see siin on tõesti haige. Viljeletakse nädalas korra poes käimist. Okei, kärutab ta oma bensiinihobusega korra kuhugi supermarketisse, kuid samas omab ta kodus arvatavasti hiigelsuurt külmkappide armaadat, mis seda kokkuostetud toidulasu püüab hoida mitte riknemast. Ja juba igivana teema: kilekotid. Siinsetes supermarketites pakivad müüjad usinalt kohe su ostud kilekottidesse. Ütleme et ostad nt. 8 päris suurt asja, siis võid kindel olla, et ta pakib sul need vähemalt kahte kui mitte kolme kilekotti. Samas on tõesti poes saadaval „shopping bag-id“ ning kohati lagunevad kilekotid, kuid inimene on mugav ja ikka ujub enamus marketist välja suure hulga kilekottidega. Keskkonnakaitse vallas on Austraalias veduriks Lõuna-Austraalia (SA) osariik. Hetkel see ainus osariik, kus makstakse joogitaara eest pandiraha 5c ning seal kaalutakse hetkel tõsiselt nn. kilekotimaksu kehtestamist.

Looduskaitse

Looduskaitsega ei ole jõudnud veel palju kokku puutuda, kuid kui vaadata Austraalia kaarti, siis leiab siit palju looduskaitsealasid. Televiisoris kaunis naishääl pidevalt teadvustab, et kuna liigid on ohus, siis on valitsus sunnitud looma uusi looduskaitsealasid. Osariigi valitsus Perth-is kasutab tõesti päris palju meediat oma sõnumite levitamiseks. Jaapani "teadusliku" vaalapüügi keelustamise juhtohjad on Austraalia käes, mille valitsuselt ootab rahvas jõulist suhtumist. Tänavapildis juhtub aeg-ajalt nägema inimesi T-särkidega „No whaleing“ ja kohalikud keskkonnaaktivistid korraldavad väljaastumisi Jaapani vaalapüüdajate vastu. IWC (vaalapüügikomisjon) praegusel hetkel pidamas taas oma kohtumist.

Kaotatud töömoraal

Peale öist jalgpallivaatamist, mis minu arvates lõppes Saksamaa teenimatu võiduga, kulgesin hommikul taas sadamasse. Ees oli siis ootamas võib-olla viimane tööpäev laeva kallal. Juba üle nädala oleme laeva kallal töötanud ja palka selle töö eest enam loota ei ole, sest meie palk kujuneb otseselt saagist (share of the catch). Uskudes, et on jäänud veel vaid pisut nokitsemist laeva kallal võtsin ma ikka väga pika hambaga vastu tõdemuse, et on vaja hakata laeva trümmi küürima. Uuuh, aju hakkas törkuma ning töömoraal lihtsalt haihtus! Olen sama tundnud vähemalt korra, kui Iirimaal õunu korjasime ning peale väikeste puudega õunapuusalus korjamise lõpetamist ühel vihmasel hommikul alustasime õunte korjamist suurtelt puudelt redelitega. Tükk aega heitsin pilku ühelt õunalt teisele ning kirusin taevast sadavat vihma ja kogu seda korilust. Küllap oleks ma ka krevetilaeval jäänud mingi hetk krevette tülpinud pilguga vahtima, aga seal oli niivõrd jäme ora perses, et polnud selleks lihtsalt võimalust. Töömoraali kaotamist võib võrrelda auto käivitamist tühja akuga, mootor võib olla tipp-topp korras, aga tööle ei lähe. Eks see trümmi küürimine tüütu ole, aga kõigega saab hakkama, aga minu vastumeelsust toitis eelkõige see, et mina ,kes oli pardal hooaja lõpu­faasis pean siin nüüd küürima kogu püügihooaja jooksul kogunenud paska ning saamata mingit tasu selle eest. Viilimine mulle kuidagi ei istu ja kui tööd vaja teha, siis seda ka teen.

Travelift toimetamas Aussie Dreami talvekorterisse

Täna hommikul tõesti teesklesin ma tund aega töö tegemist ning võitlesin kaotatud töömoraaliga. Õunaaias viilimise pärast piinlikkust tundma ei pea, sest palka saab niikuinii enese poolt korjatud õunte pealt. Meeskonnas töötades tehakse töö ühiselt ning jagatakse tasu ühiselt, mistõttu pole meeskonnas viilimine mitte kuidagi aus teiste suhtes. Trümmi küürimise käigus õppisin ühe uue inglisekeelse sõna „rags“ e. kaltsud. Mingi hetk läks töövimm tasapisi üle ja saime selle pasa trümmist välja ning pilsivee kokku kogutud. Sellega seoses lõppes hetkel minu karjäär lobsterilaeva pardal. On aeg tõmmata joon alla viisal olevale sõnale „WORK“ ja asuda tegutsema sõna „TRAVEL“ lainel. Samas olen juba kohanud uusi huvitavaid tööpakkumisi (nt otsitakse saagikoristusajaks kombainereid (august-oktoober), pärlilaeval töötamine tundub rahva jutu järgi üsna lihtne amet olevat - õnnestub Broome-is sedagi siis proovida).

Kas te ikka teate kus asub West Wallaby ning teised Abrolhosi saared?

The Houtman Abrolhos (often informally called the Abrolhos Islands) is a chain of 122 islands, and associated coral reefs, in the Indian Ocean off the west coast of Australia. These islands were named after Fredrick de Houtman, who discovered and charted them in 1619. The word Abrolhos is Portuguese for `keep your eyes open` or ` look out`. It lies about 80 kilometres (50 mi) west of Geraldton, Western Australia.It is the southernmost true coral reef in the Indian Ocean, and one of the highest latitude reef systems in the world. It is one of the world's most important seabird breeding sites, and is the centre of Western Australia's largest single species fishery, the Western Rock Lobster fishery. From 1844 to 1945 the islands were mined for their guano, the result of many years of numerous sea birds living and breeding here. It is also well known as the site of numerous shipwrecks, the most famous being the Dutch ships Batavia, which was wrecked in 1629, and Zeewijk, wrecked in 1727.

Minu kodu West Wallaby saarel

122-st saarest 22-le on kalamehed rajanud endale elamispaigad (camp), kus püügiperioodil (15. märts kuni 30. juuni) elatakse. Lobsteripüügi korraldamiseks on Abrolhosi saared jagatud neljaks: Northern Island, Wallabi group, Easter group (Big Rat Island, Little Rat Island) ja Southern group e. Pelsaert group. West Wallabi kuulub Wallabi gruppi, mille suurimad kalameeste asumid asuvad Big Pigeoni ja Little Pigeoni saarel.